Jaan Tooming
Jaan Tooming (28. märts 1946 Tallinn – 5. aprill 2024) oli eesti teatrilavastaja, näitleja ja kirjanik.
Näitleja ja lavastaja
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Tooming lõpetas 1964. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu.
1968–1969 oli ta Eesti Riikliku Noorsooteatri näitleja ning 1969–2009 Vanemuise näitleja ja lavastaja, 1979–1983 ühtlasi Ugala peanäitejuht.
1972–1976 ja 1985–1989 (koos Ülo Vilimaaga) juhendas ta Vanemuise õppestuudiot.
2005. aastal asutas Tooming teatri Sagar Sagitta.
Ta on lavastanud ka Soomes ja Saksamaal, teinud telelavastusi ("Elujõgi", 1970; "Ebajumal", 1991) ja filme ("Värvilised unenäod", koos Virve Aruojaga, 1975, Tallinnfilm; "Põrgupõhja uus Vanapagan", 1978; "Mees ja mänd", 1980, mõlemad Eesti Telefilm), mänginud filmis ("Kolme katku vahel", 1970, Eesti Telefilm, ka režissöör; "November", 2017, Homeless Bob Production).
Tooming oli alates 1977. aastast Eesti Teatriliidu liige ning alates 1993. aastast Eesti Lavastajate Liidu liige.
Kirjanduslik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Tooming on avaldanud ajakirjanduses luuletusi (Looming 1972/5, ka 1996/10 varjunime Lapard all; tsükkel "Laiulapsed" Looming 2007/1, lk 45–50) ja lühinäidendeid ("Musta mantliga naine" – Looming 2006/8, lk 1180–95).
Esimene luulekogu ilmus 1999, järgnesid mitmes laadis ja žanris ilukirjandusteosed: märkmikromaan, luule- ja esseekogud. Temalt on ilmunud rohkesti kultuuri- ja ühiskonnakriitilisi sõnavõtte.
Aastast 2009 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.[1]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Rist on kasvanud kõiksusest läbi" (luulekogu), toimetanud Kristi Salve, Logos, Tallinn 1999, 64 lk
- "Huum: luule ja lausumised 1975–2005", Ilmamaa, Tartu 2006, 136 lk
- "Valge pilv ja rohukõrs: aastalõpu 10 mõlgutust" (mõtisklused, laulud, killud, palved), Johannes Esto Ühing, Tartu 2007, 60 lk
- "Teekond mäe südamesse: märkmikromaan", Varrak, Tallinn 2007, 166 lk
- "Hommikumõlgutused: pojale Ukule". Johannes Esto Ühing, Tartu 2007, 48 lk;
- "Yles- ja allavoolu: mõtisklusi värsis ja proosas, enamik kirja pandud 20. sajandi viimasel kümnendil ja 21. sajandi algul" (luule- ja esseekogumik), Johannes Esto Ühing, Tartu 2009, 182 lk
- "Religioossed motiivid minu loomingus" (autobiograafiline esseistlik teatrilugu), toimetaja: Luule Epner, Eesti Teatriliit, Tallinn 2011, 270 lk
- "Teater kui saladus. Šamaanid, näitlejad, näidendid" (teatrikriitikat ja -esseid), Ilmamaa, Tartu 2015, 174 lk
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1975 Ants Lauteri nimeline auhind (näitleja)
- 1976 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1977 Ants Lauteri nimeline auhind (lavastaja)
- 1987 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 1990 Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
- 1997 Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
- 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2012 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli kirjanik Osvald Tooming, vend fotograaf Peeter Tooming. Ta oli 1986–2000 abielus Liis Benderiga.
Temast on tehtud dokumentaalfilm „Teekond mäe südamesse” (1984, Tallinnfilm).