iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Põldmäe
Jaak Põldmäe – Vikipeedia Mine sisu juurde

Jaak Põldmäe

Allikas: Vikipeedia
Rudolf, Jaak ja Aino Põldmäe haud Tartus Raadi kalmistul

Jaak Põldmäe (6. november 1942 Tartu12. november 1979 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.[1]

Jaak Põldmäe oli Rudolf Põldmäe ja Aino Põldmäe[1] poeg, Mare Põldmäe ja Alo Põldmäe vend. Ta küüditati 1949. aastal koos emaga Siberisse, õppis 1950–1955 Omski oblasti Tšerlaki 1. Keskkoolis, lõpetas 1961 Elva keskkooli ja 1967 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, 1970 samas ka aspirantuuri. 1971. aastal kaitses Põldmäe Tartu ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti värsisüsteemid ja silbilis-rõhulise süsteemi arengujooni XX sajandil", mille nõukogu hindas doktorikraadi vääriliseks. 1976. aastal kinnitas VAK ta kandidaadiks. 1970–1972 oli ta eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri õpetaja, 1972–1977 vanemõpetaja, 1978–1979 dotsent. Põldmäe õpetas sissejuhatust kirjandusteadusse, kirjandusteooriat, eesti värsiõpetust, kirjandusteaduse tehnikat ja teose analüüsi ning koostas õppevahendeid.[1]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Põldmäe avaldas uurimusi peamiselt eesti värsiõpetusest ja poeetikast. Tema monograafia "Eesti värsiõpetus" on mahukaim eesti luule poeetika käsitlus, see sisaldab palju uudseid seisukohti. Ta kirjutas artikleid eesti kirjandusest, tõlkis vanarooma ja vene luulet ning vene proosat. Samuti avaldas Põldmäe retsensioone kirjandusteooria- ja esteetikaalaste uurimuste kohta ning oli mitme kogumiku ("Studia metrica et poetica", "Folkloor ja poeetika", "Kirjanduse ja rahvaluule radadelt. 2.") toimetaja. Ta oli Emakeele Seltsi liige.[1]

  • "Jaan Kärneri meetrika". // Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 259 (1970)
  • "Abimaterjale poeetika kursuse juurde". 1. osa. Tartu, 1974; 2. osa. Tartu, 1977
  • "Klassikalisi luuletus- ja stroofivorme". Tartu, 1974
  • "Eesti silbilis-rõhulise värsisüsteemi uurimismeetod ja Betti Alveri poeemide nelikjambi rütm". // Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 363 (1975)
  • "Erikursuse programm eesti värsiõpetusest". Tartu, 1976
  • "Luulevorme ja rütmianalüüse". Tallinn, 1977
  • "Eesti värsiõpetus". Tallinn, 1978; 2. trükk 2002.
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  • "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980". Tartu, 1987, lk 239
  • "Eesti entsüklopeedia", kd 14, lk 389
  • "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", lk 286
  • "Tartu Ülikooli ajalugu", III kd, lk 198, 283, 377
  • Sven Karja. "Tema kirjaseadmise õpetus". // Edasi (1971) 28. XI
  • "In memoriam". // Sirp ja Vasar, 16.11.1979
  • Peeter Olesk. "Kirg ja jäävus". Universitas Tartuensis 38, 16. november 2007, lk 4.
  • Peeter Olesk. "Õpetlane. Õpetaja". // Sirp ja Vasar 21.12.1979

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.