Jõulud Vigalas
| Žanr |
draama ajaloofilm |
|---|---|
| Režissöör | Mark Soosaar |
| Stsenarist | Mark Soosaar |
| Operaator | Mark Soosaar |
| Helilooja | Veljo Tormis |
| Peaosades |
Evald Aavik Kersti Kreismann |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | 1980 |
| Esilinastus | 23. jaanuar 1981 |
| Kestus | 86 minutit |
| Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
| Keel | eesti |
| IMDb profiil | |
"Jõulud Vigalas" on 1980. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm.
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Filmi tegevust leiab aset 1905. aasta sündmuste ajal. Vigala mõis rüüstatakse ja süüdatakse põlema. Kohale saabuvad karistussalklased ja algavad repressioonid. Edumeelne talupoeg ja rahvavalgustaja Bernhard Laipman mõisa rüüstamisest osa ei võtnud, kuid ametivõimud kavatsevad temaga arved õiendada. Hoolimata oma naise ja venna nõuannetest Bernhard Laipman ei sõida ära. Ta arreteeritakse ning sündmused lõpevad traagiliselt.
Osatäitjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Evald Aavik – Bernhard Laipman
- Kersti Kreismann – Liisa Laipman
- Jüri Arrak – Ants Laikmaa
- Linnar Priimägi – parun Uexküll
- Ago Roo – parun Rennenkampf
- Viktor Balašov – kindral Bezobrazov
- Margus Oopkaup – Anton Kolumbus
- Omar Volmer – Madis Lensmann
- Arvo Kukumägi – Mihkel Värbu, kutsar
- Ants Jõgi – Laipmani isa
- Jaan Kaplinski – pastor Busch
- Ain Kaalep – parun Budberg
- Peeter Simm – Konstantin Päts
- Peeter Urbla – Jaan Teemant
- Häli Saarm – tütar Salme
- Kadriann Soosaar – tütar Anna
Filmi retseptsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Film ei mahtunud mitte kuidagi filmi vastuvõtu komisjonide stampmõtlemise raamidesse ning oli seetõttu pikka aega üldse vastu võtmata. Kaaluti, kas anda filmile linastusluba või mitte. Esilinastus siiski toimus ning lõpuks jõudis film ka publiku ja kriitikute ette. Kuid ka siin tekkis väga palju eri arvamusi. Oli neid, kellele film meeldis, ja neid, kes ühinesid vastuvõtukomisjoni seisukohaga, et filmis on palju ajaloolist ebatäpsust, koguni ajaloo võltsimist. Filmile heideti ette Bernhard Laipmanni deheroiseerimist. Mõnede arvustajate meelest oli teda filmis kujutatud kõhkleva ja heitlikuna. Tegelikult oli ta olnud intelligentne, tasakaalukas ja põhimõttekindel. Filmi kunstilisele küljele pöörasid kritiseerijad palju vähem tähelepanu.[1]