iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Havai_keel
Havai keel – Vikipeedia Mine sisu juurde

Havai keel

Allikas: Vikipeedia
Havai keel ('ōlelo Hawai'i)
Kõneldakse Ameerika Ühendriikides
Piirkonnad Hawaii saared, Hawaii osariik
Kokku kõnelejaid 24 000 (2010)[1]
Keelesugulus Austroneesia keeled
 Malai-Polüneesia keeled
  Okeaania keeled
   Polüneesia keeled
    Ida-Polüneesia keeled
     Markii keeled
      havai keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Hawaii osariigis
Keelekoodid
ISO 639-3 haw

Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.

Keel kasutab ladina kirja.

2010. aastal kõneles havai keelt 24 000 inimest. Havai keel on (koos inglise keelega) ametikeel Hawaii osariigis, rohkem kõneldakse seda Hawaii saarel ja Niihau saarel, vähemal määral teistel saartel ja teistes USA osariikides. Koolides õpetatakse havai keelt teise keelena, samuti on võimalik seda õppida Hawaii Ülikoolis doktorantuurini välja.

On välja antud havai keele sõnastikke ja grammatikaid, havaikeelseid ajalehti ja ajakirju ning havaikeelne Piibel.[2]

Havaikeelsed sõnad lõppevad alati vokaaliga ja igale konsonandile peab järgnema vokaal[3]. Havai tähestikus on vokaalid enne konsonante[4], nagu allolevas tähestikus näha.

Aa Ee Ii Oo Uu Hh Kk Ll Mm Nn Pp Ww '
/a/ /e/ /i/ /o/ /u/ /h/ /k~t/ /l/ /m/ /n/ /p/ /v~w/ /ʔ/

Lisaks tähestikus ära märgitud vokaalidele, eristatakse veel pikki vokaale Āā Ēē Īī Ōō Ūū[5]

Havai keeles on 13 häälikut. Kuigi vokaali pikkus on foneemiline, ei hääldata pikki vokaale alati reeglipäraselt.[6] Kuigi sõnarõhk on määratud kindlaks reeglitega, paikneb sõnarõhk alati pikal vokaalil.[7]

Konsonandid
Huulhäälik Alveolaarne Velaarne e. pehme suulae häälik Kõrisulghäälik
Nasaalhäälik m n    
Sulghäälik p t ~ k ʔ
Ahtushäälik       h
Sonorant e. heliline kaashäälik w ~ v l    

Havai keel on tuntud oma väheste konsonantfoneemide poolest – kõigest 8: /p, k ~ t, ʔ, h, m, n, l, w ~ v/. On märkimisväärne, et havai keeles on allofoonilised variatsioonid [t] ja [k][4], [w] ja [v] ning mõnes dialektis ka [l] ja [n] vahel.[6]

Havai keeles järgitakse lause koostamisel peamiselt öeldis-alus-sihitis sõnajärge (näiteks: Hele ´o Keoni i ke kula. – otsetõlkes "Läheb John kooli"[8]). Üks erand on, kui lause on eitavas vormis ja alus on asendatud asesõnaga, siis kasutatakse sõnajärge alus-öeldis-sihitis.[9] Havai keeles enamasti välditakse kõrvallauseid ja tihtipeale kasutatakse selle asemel omastavat ülesehitust.[9]

Grammatilised kategooriad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Grammatiline sugu – Havai keeles puudub grammatiline sugu. Kolmanda pöörde väljendamiseks on sõna 'ia'
  • Arv – havai keeles nimisõna tavaliselt arvu ei näita (nimisõna vorm ei muutu). Arvu väljendab pigem artikkel sõna ees.
  • Määratusainsuse määratud vormi väljendab 'ka' , kui nimisõna lõpus on täht k, e, a või o (ka puke – ingl. the book), kui nimisõna lõpus on mõni muu täht, väljendab määratust 'ke' (ke pākaukau – ingl. the table). Mitmuse määratud vormi väljendab 'nā' (nā puke – ingl. the books). Ainsuse määramata vormi väljendab 'he' (he kanaka maika'i ia – ingl. S/He is a good person)
  • Klass – enamik havai nimisõnu kuuluvad kahte klassi:
    • kino ʻō – o-klassi kuuluvad sõnad, mille loomine ei sõltu teemast, näiteks: inoa – nimi, pu'uwai – süda, hale – maja

Konkreetsemad kategooriad on:

      • transpordiviis, näiteks: ka'a – auto, lio – hobune
      • asjad, millel on võimalik istuda või mida kanda, näiteks: noho – tool, 'eke – kott, lole – riided
      • ja inimesed samas vanuseklassis ning ka varasemates vanuseklassides, näiteks: makuahine – ema
    • kino ʻā – a-klassi kuuluvad sõnad, mille loomine on kontrollitav, näiteks: waiho'olu'u – värv. Spetsiifilisemad kategooriad on:
      • poiss- või tüdruksõber (ipo)
      • ühe liini järeltulijad, kuid mitte õdede-vendade järeltulijad
  1. Mele Kalikimaka – Häid jõule
  2. Hau' oli la Hanau – Palju õnne sünnipäevaks

Havai keel on ligikaudu isoleeriv keel. Sõnamoodustuseks on mõned ees- ja järelliited, sealhulgas kausatiivi eesliide hoʻo-, nagu sõnas hoʻonui (sõnast nui 'suur') ja substantivatsioonijärelliide -na, nagu sõnas ʻokina (sõnast ʻoki 'ära lõikama, eraldama, lahutama').

Arvsõnad 1–10[12]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1 – ekahi
  • 2 – elua
  • 3 – ekolu
  • 4 – eha
  • 5 – elima
  • 6 – eono
  • 7 – ehiku
  • 8 – ewalu
  • 9 – eiwa
  • 10 – umi

Etümoloogilisi tähelepanekuid havai keeles[6]

[muuda | muuda lähteteksti]

Havai keelde on paljud sõnad muuhulgas tulnud ka heebrea, kreeka ja ladina keelest.

Näiteks

Heebrea keelest:

  • aleka, areza – seeder – heb erez
  • kinola, kinora – harf – heb kinnur

Kreeka keelest:

  • hepekoma, hebedoma – nädal – kr hebdomas
  • meli – mesi – kr meli

Ladina keelest:

  • lana – konn – lad rana
  • lepu – küülik – lad lepus
  1. U.S. Census (April 2010). "Table 1. Detailed Languages Spoken at Home and Ability to Speak English for the Population 5 Years and Over for the United States: 2006–2008" (MS-Excel Spreadsheet). American Community Survey Data on Language Use. Washington, DC, USA:U.S. Census Bureau.
  2. http://www.ethnologue.com/language/haw
  3. Wight, Kahikāhealani (2005). Learn Hawaiian at Home. Bess Press. ISBN 1-57306-245-6.
  4. 4,0 4,1 Schütz, Albert J. (1994). The Voices of Eden: A History of Hawaiian Language Studies. Honolulu: University of Hawaiʻi Press. ISBN 0-8248-1637-4.
  5. http://www.omniglot.com/writing/hawaiian.htm
  6. 6,0 6,1 6,2 Elbert, Samuel H.; Pukui, Mary Kawena (1979). Hawaiian Grammar. Honolulu: The University Press of Hawaii. ISBN 0-8248-0494-5.
  7. Pukui, Mary Kawena; Elbert, Samuel H. (1986). Hawaiian Dictionary. Honolulu: University of Hawaiʻi Press. ISBN 0-8248-0703-0.
  8. http://www.luckyulivehawaii.com/const.htm
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Alexander, W. D., Introduction to Hawaiian Grammar, Dover, 2004
  10. Schütz, Albert J., All About Hawaiian, U. of Hawaii Press, 1995.
  11. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2014. Vaadatud 20. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  12. http://www.mauimapp.com/moolelo/hwnnmbrs.htm


Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]