Geomagnetiline torm
Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine.[1]
Geomagnetiliste tormide põhjuseks on Päikese tugevatest loidetest alguse saavad päikesetuule puhangud [1] ehk päikesetormid.[2] Täpsemalt väljendades tekitab Päike elektromagnetilist kiirgust ja laetud osakesi ning kui Päikesel toimuvad koronaalpursked, siis pääsevad laetud osakesed ilmaruumi, haarates samal ajal kaasa ka Päikese magnetvälja osakesi. Me tunneme neid purskeid päikesetuule nime all. Sellised pursked toimuvad Päikesel igas suunas, aga kui planeet Maa jääb nende suunale, siis jõuab laetud osakeste voog meie planeedini, põhjustades Maa magnetvälja häiritust. Geomagnetilise tormiga kaasnevad virmalised ja raadioside häired ning elavneb atmosfääri tsüklonaalne tegevus.[1]
Tuntuim geomagnetiline torm on 1859. aastal aset leidnud nn Carringtoni sündmus. Samas viitavad viimase aja uurimused sellele, et viimase 1300 aasta jooksul on Maad tabanud ka kaks Carringtoni sündmusest tugevamat magnettormi. Seega on nende esinemise sagedus varem eeldatust oluliselt suurem, mis sunnib ümber hindama magnettormidega seotud riske.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.
- ↑ "Mis juhtub, kui maad tabab päikesetorm?". Tallinna Ülikool. 23. jaanuar 2018. Vaadatud 24. detsembril 2023.
- ↑ "Ülivõimsaid magnettorme tuleb ette arvatust sagedamini" ERR Novaator, 28. oktoober 2015