Eugenio Montale
Ilme
Eugenio Montale | |
---|---|
Eugenio Montale 1965. aastal | |
Sünniaeg |
12. oktoober 1896 Genova |
Surmaaeg |
12. september 1981 (84-aastaselt) Milano |
Amet | luuletaja, ajakirjanik, tõlkija, poliitik, raamatukoguhoidja, proosakirjanik, toimetaja, muusikakriitik, kirjanduskriitik |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler |
Autogramm | |
Eugenio Montale (12. oktoober 1896 Genova – 12. september 1981 Milano) oli itaalia kirjanik. 1975. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- luuletused: *Veeta keskpäev kaamena, äraolevana; *Too mulle päevalill, istutan selle maha; *Ärge nõudke meilt sõna, mis meie vormitut olemust...; Torm; Lehvik. Tõlkinud ja järelmärkus: Paul-Eerik Rummo – Looming 1976, nr 1, lk 85–88
- luuletused: *Kaamena ja mõtteis keskpäeva ajal...; Angerjas; Rannavahi maja. Tõlkinud ja saateks: Märt Väljataga – Vikerkaar 2001, nr 5/6, lk 12–15 (Itaalia bukett)
- luuletused: Talv venib edasi; Aspasia; *Kohtumine...; Dora Markus; *Hakkad rääkima minust sellesama..."; "Iidne meri, olen joobunud häälest...; *Selles punktis peatu...; Väike testament. Tõlkinud Lauri Pilter – Vikerkaar 2003, nr 12, lk 1 ja 14–20 (Itaalia bukett); andmed autori kohta lk 28
- luuletus: *Too mulle päevalill, ma oma aeda... Tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2005, nr 9, lk 1
- katkend luuletusest – Nädaline 22. november 2008 lk 4, rubriik "Lühinäiteid nobelistide loomingust Andres Ehini tõlkes"
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Kurtna, "Eugenio Montale Nobeli laureaat 1975" – Looming 1976, nr 1, lk 173
- A. K., "Nobeli laureaat Eugenio Montale" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 64
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eugenio Montale |