iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_kultuuripreemia
Eesti Vabariigi kultuuripreemia – Vikipeedia Mine sisu juurde

Eesti Vabariigi kultuuripreemia

Allikas: Vikipeedia

Eesti Vabariigi kultuuripreemia ehk riigi kultuuripreemia on 1991. aastal asutatud preemia, mis määratakse silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal.

Alates 2007. aastast määratakse kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (nimetatud ka kultuuri elutööpreemiaks) ja viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (nimetatud ka aastapreemiaks).[1][2] Varem on olnud preemiate hulk ja määramine aastati erinev.[2]

Preemia andmiseks ettepanekute tegemise õigus on loomeliitudel ja teistel juriidilistel isikutel, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senistel laureaatidel ning kohalikel omavalitsustel. Vabariigi Valitsus moodustab kultuuripreemiate komisjoni ja kinnitab selle koosseisu kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on ametikoha järgi valdkonna eest vastutav minister, st kultuuriminister. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus komisjoni esimehe ettepaneku alusel ja need antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.[2]

Alates 2012. aastast on kultuuri elutööpreemia suurus 64 000 eurot ja aastapreemia suurus 9600 eurot.[1] Rahalise preemiaga kaasnevad tunnistus ja mälestusmedal.[2]

Aasta Laureaat Põhjus
1991. aasta kultuuripreemiad Ansambel Camerata Tallinn (Leili Tammel, Mati Kärmas, Heiki Mätlik, Jaan Õun) eduka kontserttegevuse eest 1990. aastal
Renita ja Hannes Lintrop filmi "Šurale" eest
Urmas Sisask "Missa" ja kooritsükli "Gloria Patri" eest
Erkki-Sven Tüür oratooriumi "Lumen et cantus" eest
Tõnis Vint Hollandis toimunud kunstinäituse ja noorte kunstnike õpetamise eest
1992. aasta kultuuripreemiad Tõnu Kaljuste Ida ja Lääne ühislaulupeo "Laulusillad" ning oratooriumide ja kantaatide nädala patroonile ja ühele dirigendile
Jüri Kask personaalnäituse eest Tallinna Kunstihoones
Eri Klas kontserttegevuse eest ja muusika propageerimise eest rahvusvahelises ulatuses
Kaie Kõrb nimiosa eest lavastuses "Preili Julie"
Viivi Luik romaani "Ajaloo ilu" eest
1993. aasta kultuuripreemiad Mai-Ester Murdmaa balletilavastuste "Don Juani mäng" ja "Võlumandariin" eest
Elle Vunder etnograafilise raamatu "Eesti rahvapärane taimornament tikandis" eest
Jüri Okas kunstiloomingu eest
Lepo Sumera heliteoste IV sümfoonia ja "Mäng kahele" eest
Doris Kareva luulekogu "Maailma asemel" eest
1994. aasta kultuuripreemiad Jaan Kross peapreemia
Karl Tihase preemia elutöö eest
Veera Hirsik setu kultuuri edendamise eest
Lev Gussev muusikakultuuri arendamise eest
Andres Langemets publitsistika eest
Ilmar Vene publitsistika eest
Sven Grünberg CD salvestamise eest
Madis Kõiv lavakirjanduse eest
Sulev Keedus "In Paradisum" eest
Riho Unt "Kapsapea" eest
Vaike Sarv rahvamuusika antoloogia CD eest
Tartu Võro Vaimu Selts raamatu koostamise eest
Priit Pedajas lavastajatöö eest ("Tagasitulek isa juurde")
Vello Helk taanikeelse Eesti ajaloo eest
Arne Mikk lavastajatöö eest ("Boheem")
1995. aasta kultuuripreemiad Veljo Tormis peapreemia
Ain Lutsepp teater
Eldor Renter teater
Hugo Lepnurm muusika
Jaan Rääts muusika
Vaike Reemann rahvakultuur
Kalju Ruuven rahvakultuur
Ain Kaalep kirjandus
Raul Meel kunst
Anu Liivak kunst
Roman Smuskin arhitektuur
Rein Luup arhitektuur
Heino Müller arhitektuur
Bruno Tomberg disain
Janno Põldma film
1996. aasta kultuuripreemiad Ester Mägi elutööpreemia
Jüri Järvet elutööpreemia (postuumselt)
Elmo Nüganen lavastuste "Kolm musketäri" ja "Pianoola ehk mehaaniline klaver" eest
Kaie Kõrb esinemise eest lavastustes "Luikede järv", "Carmina burana", "Tuhkatriinu" jm
Lepo Sumera 5. sümfoonia eest
Mari Vihmand, Alo Mattiisen, Raimo Kangro ja Peeter Jalakas NYYD-festivalil esmaettekandele tulnud kolme lühiooperi eest
Edgar Valter lasteraamatute ("Pokuraamat" jm) illustreerimise eest
Helene Kuma pikaajalise ja silmapaistva uurimistegevuse eest
Lembit Sarapuu retrospektiivnäituse eest Tartu Kunstimuuseumis
Ivar Grünthal luule valikkogu "Neitsirike" eest
Arnold Ravel töö eest Põhjamaade kirjanduse tõlkimisel ja redigeerimisel
Vaino Vahing valikkogu "Kaunimad jutud" eest
Ingrid Rüütel rahvusvahelise folkloorifestivali "Baltika ’96" kunstilise juhtimise eest
Ants Sööt silmapaistva töö eest koorijuhina ning seoses Eesti Koorijuhtide Naiskoori eduka esinemisega rahvusvahelisel konkursil Arnhemis
Jüri Okas väljaande "Väike moodsa arhitektuuri leksikon" eest
Priit Pärn ja Janno Põldma joonisfilmi "1895" loomise eest
1997. aasta kultuuripreemiad Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor kontserditurnee eest viieteistkümnes Eesti maakonnas ning esinemiste eest Suurbritannias toimunud festivalidel Vale of Glamorgan ja Baltic Arts
Leonhard Lapin nelja personaalnäituse ja koguteose "Pimeydestä valoon" eest ning osavõtu eest näitustest "Personaalne aeg" Varssavis ja Peterburis ning "From Gulag to Glasnost" New Yorgis
Kaljo Põllu elutöönäituse eest Tallinna Kunstihoones ja Vaal Galeriis toimunud maalinäituse eest
Enn Soosaar tõlkeloomingu (nt E. L. Doctorow "Billy Bathgate") eest
Erkki-Sven Tüür 1996. aasta esiettekannete ning heliplaatidel "Achitectonics" ja "Crystallisatio" jäädvustatud loomingu eest
1998. aasta kultuuripreemiad Merle Karusoo järjepideva loomingulise tegevuse eest dokumentaalse teatri viljelemisel, uurimisel ja arendamisel ning 1997. aasta lavastuste "Kured läinud, kurjad ilmad" (Eesti Draamateatris), "Laste riskiretk" (VAT Teatris) ja "Sügis 1944" (Viljandi Kultuurikolledžis) eest
Madis Kõiv kogumiku "Kolm näitemängu" ja näidendi "Peiarite õhtunäitus" (Eesti Draamateatris) eest
Raul Meel isikunäituse eest Tallinna Kunstihoones
Kadri Mälk personaalnäituse "Varju piir" (Rotermanni Soolalaos) ja rahvusvahelise ehetenäituse "Millenium 2" kureerimise eest
Arvo Pärt CD "Beatus" eest
1999. aasta kultuuripreemiad Hugo Lepnurm (postuumselt) pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Sulev Keedus, Madis Kõiv, Evald Aavik, Rein Kotov, Roland Kolman filmi "Georgica" eest
Eri Klas kontserttegevuse ja oluliste muusikaürituste initsieerimise eest
Jaan Kross romaani "Paigallend" eest
Lembit Peterson lavastuste "Antigone", "Pelleas ja Melisande", "Väikesed komöödiad" ning "Harjumuse jõud" eest Theatrumis ja Eesti Draamateatris
Eino Tamberg neljanda sümfoonia eest
2000. aasta kultuuripreemiad Valve Pormeister pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Jaan Isotamm luulekogu "Mina Jonny B. Tekste 1967-1974" eest
Ando Keskküla Veneetsia biennaalil esinemise, näituse ja konverentsi "Interstanding" kureerimise eest
Paul Mägi ooperite "Näikineid" ja "Süda", balleti "Kratt" ettevalmistamise ja dirigeerimise, ooperi "Cyrano de Bergerac" video ja plaadi salvestuse, ooperi "Nabucco" plaadi salvestuse, NYYD festivalil dirigeerimise ja 11 etenduse "Carmen" dirigeerimise eest Rahvusooperi gastrollidel Belgias
Elmo Nüganen F. Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" ning W. Shakespeare'i "Hamleti" lavastamise eest Tallinna Linnateatris
Jaan Toomik esinemise eest näitustel "After the Wall" Stockholmis, "Hinge aeg" ja "Eesti energia" Rotermanni Soolalaos, NEAR and ELSEWHERE Londonis, isikunäituse eest Vaal Galeriis ja "AROUND the GOYOTE" Chicagos
2001. aasta kultuuripreemiad Vive Tolli pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Andres Ehin koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest
Ivari Ilja 2000. aasta kontserttegevuse eest
Kaie Kõrb nimiosa täitmise eest R. Štšedrini balleti "Anna Karenina" lavastuses Rahvusooperis Estonia
Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov Eesti paviljoni arhitektuurse lahenduse eest Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000
Toomas Rein Otepää Gümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurse lahenduse eest
2002. aasta kultuuripreemiad Ain Kaalep pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Veljo Tormis pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Maile Grünberg isikunäituse "Red" Tallinna Kunstihoones eest
Rein Zobel monograafia "Tallinn (Reval) keskajal" eest
Haljand Udam raamat "Orienditeekond", esseed ja uurimused eest
Mati Unt 2001. aasta lavastuste "Kirsiaed" Teatris Vanemuine, "Kadunud poeg" Eesti Draamateatris, "Majahoidja" Rakvere Teatris eest
Arvo Volmer kontserttegevuse eest 2001. aastal: "Joonase lähetamine" Prantsuse Rahvusorkestriga, E. Tubina sümfooniate ettekanne ja plaadistamine ERSO-ga
2003. aasta kultuuripreemiad Kuno Areng pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Hando Runnel pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Jüri Kermik raamatu "A. M. Luther 1877-1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus" eest
Tõnu Luik raamatu "Filosoofiast kõnelda" eest
Tõnis Mägi kontserdikava "pÜhendus" ja DVD plaadi eest
Ain Lutsepp osatäitmiste eest Eesti Draamateatri lavastustes "Kopenhaagen", "Kummikauplejad" ja "Rahauputus"
Ene-Liis Semper näituste eest 2002. aastal
2004. aasta kultuuripreemiad Herta Elviste pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Vello Salo pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Olari Elts kontserttegevuse eest 2003. aastal
Hannes Kaljujärv näitlejaloomingu eest 2003. aastal
Leo Rohlin keraamika käsiraamatu ja näituse "Klassikud" eest
Viljandi Pärimusmuusika Festivali toimkond (Piret Aus, Liina Härm, Ülle Jantson, Ants Johanson, Pille Kirsimäe, Ando Kiviberg, Krista Sildoja ja Tarmo Tähepõld)
Aarne Üksküla osatäitmiste eest VAT Teatri lavastuses "Teener", Linnateatri lavastuses "Isad ja pojad" ning "Kuritöö ja karistus"
2005. aasta kultuuripreemiad Debora Vaarandi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Mikk Mikiver pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
David Vseviov raadiosaadete sarja "Müstiline Venemaa" ja raamatu "Bütsantsi keisrid" eest
Enn Säde tõsielufilmi "Jüri see mulk ehk mis tuul müürile..." eest
Helena Tulve 2004. aasta heliloomingu eest
Peeter Ulas ülevaatenäituse "Kujundite kasvamise lugu" eest
Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakas, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Aus lavastuse "Eesti ballaadid" eest
2006. aasta kultuuripreemiad Jaan Kross pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Jaak Soans pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Mare Aun kolme kogumiku "Setumaa. Uurimusi arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost" (2003, 2004, 2005) eest
Doris Kareva luulekogu "Aja kuju" eest
Krista Kodres raamatu "Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770" eest
Andres Uibo topelt CD "56 Eesti rahvalaulutöötlust orelile" ja 2005. aasta loomingulise tegevuse eest
Pekka Vapaavuori Eesti Kunstimuuseumi uue peahoone Kumu projekteerimise eest
2007. aasta kultuuripreemiad Ita Ever pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Eino Tamberg pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Mats Traat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat ja Ants Viires entsüklopeedilise suurteose "Johann Christoph Brotze Estonica" eest
Tõnu Kaljuste Veljo Tormise kooritsükli "Naistelaulud" Naissaarel eest
Merle Karusoo lavastuste "Under", "Täna me ei mängi" ja "Küpsuskirjand" eest
Andrus Kivirähk raamatute "Leiutajateküla Lotte" ja näidendid "Sürrealistid" ja "Teatriparadiis" eest
Mai Levin näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest
2008. aasta kultuuripreemiad Madis Kõiv pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Rein Maran pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Valter Ojakäär pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Aarne Saluveer ja Maido Saar X noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" eest
Erkki-Sven Tüür, Dmitri Bertman, Arvo Volmer, Neeme Kuningas ja Ene-Liis Semper ooperi "Wallenberg" eest
Ilmar Raag mängufilmi "Klass" eest
Ants Soots Veljo Tormise teoste plaadistamise eest
Ott Kadarik, Villem Tomiste ja Mihkel Tüür Rotermanni kvartali linnamajade projekteerimise eest
2009. aasta kultuuripreemiad Ellen Niit pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Arvo Pärt pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Aarne Üksküla pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalakas lavastuse "Eesti meeste laulud" eest
Elmo Nüganen suurprojekti "Tagasi Vargamäele" idee ja teostus ning lavastus "Wargamäe Wabariik" eest
Indrek Peil ja Siiri Vallner Tartu Lotte lasteaia arhitektuurse lahendus eest
Marko Raat dokumentaalfilmi "Toomiku film" eest
Mari Tarand mälestusteraamatu "Ajapildi sees" eest
2010. aasta kultuuripreemiad Leila Pärtelpoeg pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Lea Tormis pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Andres Sööt pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Nikolai Aleksejev loomingulise tegevuse eest 2009. aastal
Vallo Kepp filmide "Uku Masingu maastikud" ja "Üheteistkümnes kiri" eest
Marko Mäetamm loomingulise tegevuse eest 2009. aastal
Tõnu Õnnepalu raamatute "Kevad ja suvi ja", "Paradiis" ja tõlke raamatule "Tubakapood" eest
Eero Endjärv, Priit Pent, Illimar Truverk, Mattias Agabus, Kristi Lents ja Hanneloore Kääramees Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu hoone projekteerimise ja sisekujunduse eest
2011. aasta kultuuripreemiad Tiia-Ester Loitme pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Mai-Ester Murdmaa pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Rein Raamat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Olav Ehala loomingulise tegevuse eest 2010. aastal
Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper ja Eero Epner Teater NO99 suurprojekti "Erakonna "Ühtne Eesti" suurkogu" eest
Viivi Luik raamatu "Varjuteater" eest
Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Kristiina Arusoo ja Margit Argus Sõmeru keskuse hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest
Aivar Tommingas osatäitmiste eest lavastuses "Huntluts", "Maetud laps", "Vihmamees", "Ninasarvik Otto" ja "Quevedo" teatris Vanemuine
2012. aasta kultuuripreemiad Hellar Grabbi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Jaan Rääts pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Jaan Tooming pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Tõnu Kõrvits loomingulise tegevuse eest
Anu Lamp osatäitmise eest lavastuses "Amy seisukoht"
Tiit Pääsuke väljapaistva näitusetegevuse eest
Mari Vallisoo kogumike "Koidutäht koolivihikus" ning "Tabamatu taoalävel eest
Arvo Volmer Richard Wagneri ooperi "Parsifal" muusikalise teostuse eest
2013. aasta kultuuripreemiad Eri Klas pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Kaarin Raid pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Tõnis Vint pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Vladimir Anšon lavastuse "Nelipühad" ja "Onu Vanja" kunstilise teostuse eest
Eha Komissarov näituse "Mood ja külm sõda" kureerimise eest
Jaak Lõhmus programmi "Eesti film 100" läbiviimise ning 35-osalise ETV saatesarja "Kaadris" loomise ja toimetamise eest
Jaan-Eik Tulve loomingulise tegevuse eest 2012. aastal ning albumi "Filia Sion" eest
Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner, Hannes Praks Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest
2014. aasta kultuuripreemiad Ester Mägi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Toivo-Peep Puks pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Enn Põldroos pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Ain Anger rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia
Ivo Lill näitusetegevuse eest 2013. aastal
Anu Raud näituse "Eesti asi" eest
Mati Sirkel raamatute "Saksa Ordu ajalugu (Klaus Militzer), "Nii taevas kui ka maa peal" (Werner Bergengruen), "Vergiliuse surm" (Hermann Broch), "Vanad meistrid" (Thomas Bernhard) tõlkimise eest
Erkki-Sven Tüür klarnetikontserdi "Ekstaatiline palverändur" ja sümfoonia "De Profundis" eest
2015. aasta kultuuripreemiad Ene Mihkelson pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Kalju Komissarov pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Raul Meel pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Jüri Reinvere Norra Rahvusooperis esietendunud ooperi "Peer Gynt" eest
Lembit Peterson, Lilja Blumenfeld, Marius Peterson, Tiina Mölder, Rene Liivamägi ja Sander Põldsaar lavastuse "Joobnud" eest
Martti Helde filmi "Risttuules" eest
Hendrik Lindepuu loomingulise tegevuse eest 2014. aastal
Olga Pärn ja Priit Pärn animafilmi "Lendurid koduteel" eest
2016. aasta kultuuripreemiad Jaan Kaplinski pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Ülo Vilimaa pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Veljo Kaasik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Andrei Ivanov väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal
Marika Vaarik rollide eest Teater NO99 lavastustes 2015. aastal
Mikk Üleoja ja Eesti Rahvusmeeskoor väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal
Tanel Veenre väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal
Tõnu Kõrvits teose "Lageda laulud" eest
2017. aasta kultuuripreemiad Neeme Järvi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Lembit Ulfsak pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Kalle Kasemaa pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Mari-Liis Lill ja Paavo Piik ühislavastuse "Teisest silmapilgust" eest
Kadri Voorand albumi "Armupurjus", aktiivse kontserttegevuse nii Eestis kui ka välismaal, vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ja kava "Kummardus Veljo Tormisele" eest
Sven Grünberg juubelihooaja ja -kontsertide "Autoportreed" eest
Vox Clamantis 20. hooaja ja Arvo Pärt "The Deer´s Cry" albumi eest
Kadri Mälk kahe isikunäituse ja raamatu "Testament" eest
2018. aasta kultuuripreemiad Aino Pervik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Merle Karusoo pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Anu Raud pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Märt-Matis Lill ooperi "Tulleminek" eest
Jüri Okas näituse "Jüri Okas" eest ning kestva kõrgvormi tunnustusena
Kris Lemsalu esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal
Guido Kangur rollide eest lavastustes "Kolm talve", "Ivanov" ja "Pärast proovi"
Mart Kangur luulekogu "Liivini lahti" ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze'i ja Félix Guattari teosest "Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia"
2019. aasta kultuuripreemiad Leelo Tungal pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Viivi Luik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Fred Jüssi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Kristjan Suits 2018. aastal tehtud tööde eest, mis hõlmavad lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujundusi, näituse- ning kontserdikujundusi
Greta Koppel näituse "Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades" kureerimise ja vastavasisulise raamatu koostamise eest
Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Eik Hermann Eesti Kunstiakadeemia uue hoone õnnestunud arhitektuurse lahenduse eest
Olga Privis silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal
Marko Mäetamm silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal
2020. aasta kultuuripreemiad Paul-Eerik Rummo pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Rutt Hinrikus pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Toomas Rein pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Kristjan Randalu rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest 2019. aastal
Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk dokumentaalfilmi "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" loomise eest
Tanel Toom meisterliku töö eest mängufilmi "Tõde ja õigus" loomisel
Jaagup Roomet kunstnikutöö eest mängufilmis "Tõde ja õigus"
Tiina Lokk külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde filmifestivali korraldamise eest
2021. aasta kultuuripreemiad Eha Komissarov elutööpreemia
Tiit Pääsuke elutööpreemia
Enn Säde elutööpreemia
Jiři Tintěra töö eest Valga linnas
Flo Kasearu isikunäituste eest
Eero Epner töö eest kunstiteadlase, kuraatori ja dramaturgina
Jaak Sooäär viljakas rahvusvaheliselt tunnustatud jazzmuusik
Epp Lankots ja Triin Ojari Eesti 20. sajandi puhkamiskultuuri uurimise eest
  1. 1,0 1,1 "Stipendiumid ja preemiad. Kultuuriministeerium". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020. Vaadatud 9. mail 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. RT I 1998, 101, 1665.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]