August Kilgas
August Kilgas (6. september 1888 Järvamaa, Vahastu vald – 5. jaanuar 1953 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis Joosep ja Mai Kilgase paljulapselises talurentniku postijaamapidaja peres. Lõpetas 1904 Aruküla õigeusu kihelkonnakooli, 1907. aastal Tallinna Katariina II linnakooli ning 1908. aastal samas pedagoogikakursused. Oli 1908–1910 Virumaal Salatse ministeeriumikooli juhataja, asutas seal laulu- ja pillikoori ning juhatas neid.
Kunsti hakkas õppima aastatel 1904–1905 Ants Laikmaa ateljeekoolis, jätkas 1910–1911 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja 1911–1917 Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Selle kooli lõpetas dekoratsioonimaali alal ja sai sealt ka joonistusõpetaja kutse. Ta oli seal viimane Stieglitzi kunstikooli lõpetanud eestlane. Õppis 1916–1917 ka Keiserlikus Arheoloogiainstituudis.
Alates 1917. aastast töötas Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, kus algul oli ta joonistus- ja dekoratsioonimaaliõpetaja, 1917–1918 oli juba juhi abi ja 1918–1934 inspektor.
August Kilgas oli üks kunstnikest, kes tegi kavandeid Roman Tavasti metallehistöödele. Tema kujundatud on näiteks 1922. aasta rahvaloendaja märk, mida telliti Pariisist. Vahepeal 1925. aastal täiendas ta end Pariisis ja 1928 aastal Poolas.
1934–1937 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli rektor ja ühtlasi ka kunsttööstuskoolis käsitööõpetajate ettevalmistuskursuste lektor. 1937. aastast tegutses Haridusministeeriumi kutseoskuse inspektorina. 1944. aastast oli Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituudi õppejõud ja 1947. aastast dotsent. Aastatel 1946–1950 elustas metallehistöö eriala õpetamise ja oli ka selle kateedri juhataja.
1945. aastast alates oli Kunstnike Liidu liige, kuid 1950. aastal kustutati nimekirjast.
Nooruspõlves joonistas ka karikatuure, mida avaldati huumoriajakirjas Kilk (1913).
Viljeles maalis ja graafikas peamiselt portreid, kuid maalis ka maastiku- ja linnavaateid. Tuntuks sai aastatel 1920–1930, kui maalis sõjaväelaste ja avaliku elu tegelaste esindusportreid. Eesti Vabariigi loomisaastatel, kui kuulutati välja riigivapi kavandi konkurss, osales ta ka seal. Tema vapikavandi keskseks kujundiks oli viljavihk.
August Kilgas on maetud Rahumäe kalmistule. Tema hauda tähistab tumedast gabrost hauasammas, mille kujundas skulptor Herman Halliste.
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1922 esmaesinemine Tallinnas EKKKÜ näitusel
- 1923 Ants Laikmaa õpilaste näitus Tallinnas
- 1928–1929 Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali näitused
- 1929 Eesti kunsti näitus Helsingis, Lübeckis ja Kielis
- 1930 Eesti kunsti näitus Kölnis ja Kopenhaagenis
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend Oskar Kilgas oli eesti ajal tuntud suka- ja trikotaaživabrikant, kes emigreerus Saksamaale. Näitleja Gunnar Kilgas oli August Kilgase venna Paul-Johannes Kilgase poeg.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "August Kilgas". Haudi.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Valter Jõeste. Meenutame kunstnikku pedagoogi August Kilgast (1888–1953). (Kunst. 1969. nr 2)
- Mart Eller. Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt. 1. – Tiina Nurk – Mõnda Stieglitzi kunsttööstuskoolist (Tallinn, 1976)