A-tüüpi gripiviirus

A-tüüpi gripiviirus
Taksonoomia
Riik	Viirused Virus;
Sugukond	Orthomyxoviridae;
Perekond	A-tüüpi gripiviirus;
Liik	A-tüüpi gripiviirus;

See artikkel räägib viiruseliigist; perekonna kohta vaata artiklit A-tüüpi gripiviirus (perekond)

A-tüüpi gripiviirus ehk A-gripiviirus on viiruse liik.

Kirjeldus

virioon: sfääriline
genoom: (-)ssRNA
RNA- segmendi koostis: RNA, nukleoproteiin ja RNA-polümeraas
väliskesta lipiidkesta olulisemad glükoproteiinid on hemaglutiniin ja neuraminidaas
sisenemine: retseptor-vahendatud endotsütoosi teel
tropism: epiteelirakud
transkriptsioon : rakutuumas

Genoom

Genoom koosneb 8 helikaalsest segmendist.

NP – nukleoproteiin, on ühendatud viiruse RNA-ga
PB1, PB2 ja PA – hoolitsevad RNA transkriptsiooni eest
M₁ – moodustab pinnaaluse kihi
M₂ – ioonikanal
HA – hemaglutiniin (pinnaglükoproteiin, osaleb virioni rakku sisenemisel), mis jaguneb kaheks HA1 ja HA2
NA – neuraminidaas, (pinnaglükoproteiin, osaleb virioni rakust väljumisel).

Klassifikatsioon

A-gripiviirus klassifitseeritakse alatüüpideks. Alatüüpide klassifikatsioon põhineb nii pinnaglükoproteiinide hemaglutiniini (HA) kui ka neuraminidaasi (NA) antigeensetel omadustel.^[1]

A-gripiviirustel teatakse 18 hemaglutiniinil ja 11 neuraminidaasil põhinevat alatüüpi.

Patogeensus

A-gripiviiruse alatüübid põhjustavad osadel imetajatel (sh inimestel) mitmesuguseid A-gripi vorme.

A-gripiviiruse alatüübid ja nende poolt põhjustatud epideemiad (osaline)

Alatüüp	Pandeemia ja/või epideemia	Ajaperiood
H1N1	Hispaania gripp (ka vana gripp)	jaanuar 1918 – detsember 1920
H1N1	Russian flu (Influenza A/USSR/90/77 H1N1)	1977 – 1978
H1N1	uusgripp ehk seagripp (A(H1N1)pdm09 )	2009
H1N2		1988, 1989, 2010, 2011
H2N2	Aasia gripp	1957
H3N2	Hongkongi gripp	1968
H3N2	Fujian flu (A/Fujian (H3N2))	2003 - 2004
H3N8	Russian flu	oktoober 1889 – detsember 1890, 1891, 1892, 1893, 1894.
H5N1	Linnugripp	2004
H5N8	Linnugripp	november 2014^[2]
H7N2		2002, 2003, 2004, 2007
H7N3	Linnugripp	1979, 2003, 2004, 2012
H7N7		2003, 2006, 2008, 2009, 2013
H7N9	Linnugripp	2013
H9N2		1997, 2009
H10N7		1979, 1980 (Minnesota)

Viited

↑ Mari Järvelaid, Gripiviiruse levikuteed rändlindudest aerosoolini, artiklid EL 2010/1, Veebiversioon (Vaadatud 14.02.2014)
↑ Axel Springer SE 2014 (10. november 2014). "Behörden suchen weiter nach der Ursache". Die Welt (saksa). Vaadatud 18.10.2014.

Välislingid

Mikhail N. Matrosovich, Tatyana Y. Matrosovich, Thomas Gray, Noel A. Roberts, ja Hans-Dieter Klenk, Neuraminidase Is Important for the Initiation of Influenza Virus Infection in Human Airway Epithelium, J Virol. Nov 2004; 78(22): 12665–12667., doi: 10.1128/JVI.78.22.12665-12667.2004, PMCID: PMC525087, veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)(inglise keeles)
Mari Järvelaid, Sirje Timmusk, Gripiviiruse epidemioloogia ja organismi immuunvastus, Eesti Arst 2010; 89(1):21−30, veebiversioon (vaadatud 14.02.2014)
Die Welt, Seehund-Bestand im Wattenmeer nach tödlicher Grippe-Infektion stabil, 26.12.2014, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014) (saksa keeles)
Leht: Soomet ähvardab tänavu supergripp H3N2, 4. oktoober 2015

[1] Mari Järvelaid, Gripiviiruse levikuteed rändlindudest aerosoolini, artiklid EL 2010/1, Veebiversioon (Vaadatud 14.02.2014)

[2] Axel Springer SE 2014 (10. november 2014). "Behörden suchen weiter nach der Ursache". Die Welt (saksa). Vaadatud 18.10.2014.

[1]

[2]