8. oktoober
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 |
| 2024 | ||||||
8. oktoober on Gregoriuse kalendri 281. (liigaastal 282.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1882 – avati Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi maja.[1]
- 1917 – kirjandusliku rühmituse Siuru (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis.[2]
- 1921 – asutati Eesti Arhitektide Ühing.[3]
- 1922 – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit.[1]
- 1932 – kaitseseisukorra piirkonnast saadeti välja musta börsi tegelased Salomon Epstein ja Karl Stein.
- 1936 – avati Õpetajate Koda.
- 1943 – Moskvas algas eesti kirjanike kongress.[1] Kongressi raames asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit.[1]
- 1944 – Teine maailmasõda: hilisõhtul toimus Tehumardi öölahing.[4]
- 1994 – Tallinnas asutati venekeelset elanikkonda esindav Eestimaa Ühinenud Rahvapartei.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 314 – Liciniuse otsustav kaotus Constantinus I-le.
- 451 – peeti Kalchedoni kirikukogu [5]
- 1111 – pühitseti sisse Avignoni katedraal.
- 1480 – algas Vastasseis Ugra jõel Ivan III vägede ja Kuldhordi vägede vahel.
- 1600 – San Marino võttis vastu põhiseaduse.
- 1856 – algas Teine oopiumisõda.
- 1871 – puhkes Chicago suur tulekahju, milles hukkus vähemalt 300 inimest ja 90 000 jäi kodutuks.
- 1906 – Londonis esitles juuksur Karl Ludwig Nessler elektrilist püsilokkide aparaati.
- 1912 – Montenegro sõjakuulutusega Türgile algas Esimene Balkani sõda.
- 1939 – Teine maailmasõda: Saksamaa liidendas Poola lääneosa.
- 1958 – Stockholmis paigaldas kirurg Åke Senning esimese inimkehasisese südamestimulaatori.
- 1982 – Poola parlament saatis laiali ametiühinguliikumise Solidaarsus.
- 1988 – Riias asutati Läti Rahvarinne.[6]
- 1991 – Horvaatia parlament kuulutas Horvaatia Jugoslaaviast iseseisvaks.
- 2005 – Kašmiri maavärinas hukkus umbes 80 000 inimest.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 8. oktoobril
- 1850 – Henry Le Chatelier, prantsuse keemik ja füüsik
- 1873 – Ejnar Hertzsprung, taani astronoom
- 1882 – Aleksei Gastev, vene revolutsionäär
- 1884 – Walter von Reichenau, Saksamaa sõjaväelane
- 1882 – Marina Tsvetajeva, vene luuletaja
- 1895 – Juan Perón, Argentina poliitik
- 1895 – Ahmed Zogu, Albaania president ja kuningas Zog I
- 1900 – Georg Meri, Eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
- 1902 – Eduard Kriisa, eesti orelimeister
- 1903 – Ferenc Nagy, Ungari poliitik
- 1908 – Edgar Hark, eesti vaimulik
- 1909 – Piotr Jaroszewicz, Poola poliitik
- 1910 – Gus Hall, USA poliitik
- 1911 – Helmut Tarand, eesti luuletaja
- 1912 – John Gardner, USA kirjanik
- 1913 – Arvo Horm, eesti majandusteadlane
- 1925 – Rein Kull, eesti keelemees
- 1925 – Andrei Sinjavski, vene kirjandusteadlane ja kirjanik
- 1929 – Valeri Bezzubov, kirjandusteadlane
- 1930 – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja
- 1931 – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
- 1931 – Sergei Issakov, Eesti kirjandusteadlane
- 1935 – Rein Järlik, eesti ajakirjanik
- 1941 – Jesse Jackson, USA aktivist
- 1946 – Jaak Allik, Eesti teatritegelane ja poliitik
- 1949 – Sigourney Weaver, USA filminäitleja
- 1949 – Andres Tolts, eesti maalikunstnik ja graafik
- 1951 – Janno Reiljan, Eesti poliitik ja majandusteadlane
- 1953 – Harri Tiido, Eesti ajakirjanik ja diplomaat
- 1966 – Allan Martinson, eesti tehnoloogiaettevõtja
- 1970 – Matt Damon, USA filminäitleja
- 1983 – Mihkel Kukk, eesti odaviskaja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 8. oktoobril
- 1469 – Filippo Lippi, itaalia maalikunstnik
- 1803 – Vittorio Alfieri, itaalia kirjanik
- 1869 – Franklin Pierce, USA 14. president (1853–1857)
- 1957 – Anna Altleis, eesti näitleja
- 1964 – Augustin Müristaja, eesti jurist
- 1967 – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister 1945-1951
- 1973 – Gabriel Marcel, prantsuse filosoof ja kirjanik
- 1980 – Voldemar Eiso, eesti õigusteadlane
- 1992 – Willy Brandt, Saksamaa liidukantsler 1969–1974
- 2008 – George Palade, Rumeenia/USA bioloog, Nobeli auhind 1974
- 2013 – Valda Raud, eesti tõlkija
- 2014 – Heino Pars, eesti nukufilmirežissöör
- 2018 – Uno Laur, eesti kapten
- 2019 – Liisi Ojamaa, eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +19 °C (1964)
- Tallinna miinimumtemperatuur –2,5 °C (1956)
- Tartu maksimumtemperatuur +20,3 °C (1964)
- Tartu miinimumtemperatuur –5 °C (1890)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 185
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. Koostanud Sulev Vahtre. Kolmas trükk. 2015
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 33-37.
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/