19. september
Ilme
<< September >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
2024 |
19. september on Gregoriuse kalendri 262. (liigaastal 263.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1841 – Pühajärve sõda.[1]
- 1893 – Soome lahel hukkus soomuslaev Russalka.
- 1905 – Tartu ülikooli rektoriks sai liberaalseid vaateid toetav Jevgeni Passek.[2]
- 1921 – Tallinnas toimus esimene Eesti alal peetud rahvusvaheline poksivõistlus, kus spordiselts Sport oli vastamisi Inglise laevastiku madrustega.[3]
- 1923 – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2.[4]
- 1926 – Petseris õnnistati sisse esimene omariikluse aastail ehitatud pühakoda – EELK Petseri koguduse kirik.[5]
- 1932 – Läti delegatsioon välisminister Kārlis Reinholds Zariņši juhtimisel saabus Tallinna.
- 1935 – Türgi saadik Nuri Batu esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1944 – Teine maailmasõda: Nõukogude väed hõivasid kaitsjate poolt 18. septembril tühjaks jäetud Sinimäed peale Sinimägede lahingut; Punaarmee pommirünnakute tagajärjel hävis suur osa Rakvere linna puihoonestust.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1188 – keiser Friedrich I tagas Barbarossa privileegiga Lübeckile oma õiguse ja maavalduse.
- 1356 – Poitiers' lahing, üks Inglismaa võite saja-aastases sõjas.
- 1410 – Saksa ordule kuuluva Marienburgi linnuse piiramine Poola-Leedu vägede poolt lõppes tulemuseta.
- 1783 – Pariisis startis esimene loomadega mehitatud kuumaõhupalli lend: pardal olid lammas, part ja kukk.
- 1870 – Prantsuse-Preisi sõda: Preisi väed asusid Pariisi piirama.
- 1934 – arreteeriti Charles Lindberghi poja röövinud ja tapnud Bruno Hauptmann.
- 1941 – Teine maailmasõda, Idarinne: Kiiev langes Saksa vägede kätte.
- 1944 – Jätkusõda lõppes relvarahuga Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Soome kohustus Saksa väed oma territooriumilt välja ajama, mis omakorda viis Lapi sõjani Saksamaaga.
- 1950 – Pariisis sõlmiti Euroopa Makseliit.
- 1955 – viimane Nõukogude sõdur lahkus Austria pinnalt.
- 1960 – Chubby Checkersi versioon loost "The Twist" püsis USAs nädal aega Billboardi edetabeli tipus. Koos muusikaga sai maailmas populaarseks ka samanimeline tants.
- 1978 – Mineralnõje Vodõ raudteejaamas kohtusid Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšernenko ja Mihhail Gorbatšov.[6]
- 1982 – USA arvutiteadlane Scott Fahlman tegi ettepaneku tähistada nalja e-kirjas märgijadaga :-) See ja muud emotikonid levisid peagi Arpaneti kaudu.
- 1983 – Saint Kitts ja Nevis iseseisvus Suurbritanniast.
- 1991 – Austria Alpidest leiti enam kui kolme kilomeetri kõrguselt jäämees Ötzi mumifitseerunud säilmed. Muumia oli jäässe külmunud 5300 aastat tagasi.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 19. septembril
- 1904 – Karen Aabye, taani kirjanik ja ajakirjanik
- 1936 – Al Oerter, USA kettaheitja
- 1943 – Indrek Toome, eesti ettevõtja ja poliitik
- 1952 – Rein Aedma, eesti näitleja
- 1952 – Tõnu Kõrda, Eesti jurist ja poliitik
- 1952 – Raul Narits, eesti õigusteadlane
- 1953 – Grażyna Szapołowska, Poola näitleja
- 1958 – Lita Ford, ameerika laulja
- 1961 – Sergei Babenko, eesti korvpallur
- 1961 – Igor Maasik (Onu Bella), eesti laulja ja muusik
- 1963 – Jaanus Raidal, Eesti poliitik
- 1963 – Urmas Tartes, eesti bioloog
- 1965 – Gilles Panizzi, prantsuse rallisõitja
- 1968 – Irja Zilmer, eesti korvpallur
- 1969 – Valdo Preema, eesti muusik
- 1973 – Cristiano da Matta, itaalia Vormel 1 piloot
- 1983 – Indrek Sell, eesti loodusfotograaf
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 19. septembril
- 1881 – James A. Garfield, USA 20. president
- 1935 – Konstantin Tsiolkovski, vene kosmonautikateoreetik ja visionäär
- 1985 – Italo Calvino, itaalia kirjanik ja ajakirjanik
- 1987 – Einar Gerhardsen, Norra poliitik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 126
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ Aleksandr Maisurjan. Teistmoodi Brežnev. Tallinn, 2013, lk. 372