Schleswig-Holstein
|
See artikkel räägib Saksamaa liidumaast; soomuslaeva kohta vaata artiklit Schleswig-Holstein (laev) |
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
| Schleswig-Holstein | |
|---|---|
| saksa Schleswig-Holstein | |
| alamsaksa Sleswig-Holsteen | |
| (põhja)friisi Slaswik-Holstiinj | |
| taani Slesvig-Holsten | |
Pindala: 15 804 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 2 953 270 (31.12.2022)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 187 in/km² | |
| Pealinn: Kiel | |
 |
Haldusjaotus
muuda.svg)
Liidumaa jaguneb 11 kreisiks ja 4 kreisivabaks linnaks.
Kreisid
muuda- Dithmarscheni kreis (Heide)
- Herzogtum Lauenburgi kreis (Ratzeburg)
- Põhja-Friisimaa kreis (Husum)
- Ostholsteini kreis (Eutin)
- Pinnebergi kreis (Pinneberg)
- Plöni kreis (Plön)
- Rendsburg-Eckernförde kreis (Rendsburg)
- Schleswig-Flensburgi kreis (Schleswig)
- Segebergi kreis (Bad Segeberg)
- Steinburgi kreis (Itzehoe)
- Stormarni kreis (Bad Oldesloe)
Kreisivabad linnad
muudaSuuremad linnad
muuda| Koht | Linn | Elanike arv[3] (2010) |
|---|---|---|
| 1 | Kiel | 239 526 |
| 2 | Lübeck | 210 232 |
| 3 | Flensburg | 88 759 |
| 4 | Neumünster | 76 830 |
| 5 | Norderstedt | 71 992 |
| 6 | Elmshorn | 48 924 |
| 7 | Pinneberg | 42 508 |
| 8 | Itzehoe | 32 368 |
| 9 | Wedel | 32 203 |
| 10 | Ahrensburg | 31 276 |
Ajalugu
muuda
Ühisele Schleswig-Holsteini liidumaale eelnesid 11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkond ja 12. sajandil moodustunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), mis 1386. aastal ühendati Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda.
1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga. Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogid:
- Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1544–1586), Holstein-Gottorpi dünastia asutaja
- Friedrich II (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1586–1587)
- Philipp (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1587–1590)
- Johann Adolf (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1590–1616)
- Friedrich III (Schleswig-Holstein) (1616–1659)
- Christian Albrecht (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1659–1695)
- Friedrich IV (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1695–1702)
- Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1702–1739)
- Karl Peter Ulrich (1739–1762), hilisem Venemaa keisririigi keiser Peeter III.
Põhjasõja eel 1697. aastal abiellus hertsog Friedrich IV, Rootsi kuninga Karl XII õega ning Põhjasõja algetapil 1700. aastal vallutasid Taani väed Schleswig-Holsteinis Schleswigi hertsogkonna. Rootsi kuninga Karl XII poolt Kopenhaageni piiramise ja Taani alistumise järel vabastas Taani kuningas Frederik IV vallutatud maad ja astus välja Rootsi-vastasest liidust ning taastati status quo (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist). 1709. aastal aga asus Taani jälle Rootsiga sõdima, kuid kindral Magnus Stenbock lõi Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.
1712. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata, Rootsi väed kindral Magnus Stenbocki juhatusel tungisid Rügenisse, et Poolasse sisse marssida. Ent Taani laevastik purustas Hiddensee all Rootsi abieskaadri. Siiski lõi Stenbock 1712. aastal Gadebuschi lahingus Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Pärast seda liikusid rootslased Tönningi kindlusse Holstein-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri rootslastel 3000 sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid 16. mail 1713.[4] 1713. aastal vallutasid liitlasväed kõik Rootsi valdused Saksamaal. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu, mille kohaselt Taani sai Schleswigi Gottorpi-osa ja see liidendati ametlikult Taaniga 1721. aastal.
Napoleoni sõdade järel, 1815. aastal liitus Holsteini hertsogkond Saksa Liitu.
1864. aastal pärast Teist Schleswigi sõda Taaniga, läks Holsteini piirkond Austria keisririigi võimu alla ja Schleswig Preisi kuningriigi võimu alla, pärast aga Preisi-Austria sõda 1866. aastal muudeti Schleswig-Holstein Preisi kuningriigi provintsiks.
1920. aastal toimunud referendumi tulemusena liitus Põhja-Schleswig Taani kuningriigiga.
Peale teist maailmasõda likvideeriti Preisimaa aastaks 1947. 23. augustil 1946 kuulutas Briti okupatsiooniadministratsioon Schleswig-Holsteini provintsi lõpetatuks ning Schleswig-Holstein loodi iseseisva liidumaana.[5] Taani peaminister Knud Kristensen proovis Lõuna-Schleswigit teise maailmasõja järgses võimuvaakumis annekteerida, kuid lõunašlesviglaste vastuseisu tõttu see ei õnnestunud. Ka Briti sõjaväekuberner Hugh Champion de Crespigny oli selle vastu, kuna Schleswig-Holsteini rahvaarv oli märgatavalt suurenenud saksa pagulaste sissevoolu tõttu Poolale kaotatud idaaladelt. Kristensen kaotas seetõttu Folketingis umbusaldushääletuse ja pidi tagasi astuma. 20. aprillil 1947 toimusid esimesed Maapäeva valimised, kus SPD võitis 43 kohta 70st (61.43%) ja peaministriks nimetati Hermann Lüdemann. 13. detsembril 1949 võttis maapäev vastu liidumaa põhiseaduse, mis jõustus 12. jaanuaril 1950.[6] 9. juulil 1950 toimunud maapäeva valimistel kaotas SPD enamuse ja uue valitsuse moodustasid CDU, BHE, DP ja FDP. CDU valitses liidumaal kokku 38 aastat, kuni 8. mail 1988 toimunud valimistel võitis SPD absoluutenamuse ja valitses järgmised 17 aastat.
Kuna rahvusvähemuste (sakslased Põhja-Schleswigis ja taanlased Lõuna-Schleswigis) olukord ei paranenud - põhjašlesviglaste Lõuna-Jüütimaa saksa vähemuse vara jäi konfiskeerituks ning saksakeelsete koolide lõputunnistusi ei aktsepteeritud. 1950. aasta maapäeva valimistel võitis Schleswig-Holsteini taani vähemuse partei (SSW) 5.5% häältest ja neli mandaati parlamendis. Peaminister Wilhelm Lübke (CDU) valitsus tõstis seepeale 22. oktoobril 1951 valimiskünnise 7.5%le. SSW pöördus kohtusse, ning konstitutsioonikohus tunnistas standardkünnisest kõrgema künnise põhiseadusevastaseks ja 5% künnis taastati.[7] 1954. aasta maapäeva valimistel jäi SSW aga 3.5% häältega maapäevast välja, mispeale 1955. aasta Bonni-Kopenhaageni lepingutega vabastati SSW ka maapäeva valimistel valimiskünnisest.
1940.-1950. aastatel elas Schleswig-Holsteinis palju saksa pagulasi. Vahetult enne sõda, 17. mail 1939 peetud rahvaloenduse kohaselt elas Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsis 1 589 267 inimest, kuid 29. oktoober 1946 rahvaloenduse järgi juba 2 652 512 inimest. Kui sõja ajal surnuid mitte arvestada, tähendas see ligi miljonist kasvu ehk liidumaal elas ligi kolm pagulast iga nelja põliselaniku kohta. Lääne-Saksamaa majandusime käigus aga suutsid pagulased uude ühiskonda integreeruda ja kümnendi lõpuks oli liidumaa rahvaarv juba langenud 2.2-2.3 miljonile, peamiselt pagulaste kolimise tõttu teistesse liidumaadesse.[8]
2005-2012 oli võimul taaskord CDU, 2012-2017 SPD ja alates 2017. aastast uuesti CDU. Peaministriks on alates 28. juunist 2017 Daniel Günther (CDU).[9]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ https://www.statistik-nord.de/presse-veroeffentlichungen/thematische-veroeffentlichungen/fachveroeffentlichungen:-gebiet-flaeche/
- ↑ https://www.statistik-nord.de/fileadmin/Dokumente/Statistische_Berichte/bevoelkerung/A_I_3_j_S/A_I_3_j22_SH.xlsx
- ↑ citypopulation.de vaadatud 22.04.12
- ↑ Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN-13: 978-1857281064.
- ↑ "Verordnung Nr. 46, Auflösung der Provinzen des ehemaligen Landes Preußen in der Britischen Zone und ihre Neubildung als selbständige Länder (1946)". www.verfassungen.de. Vaadatud 20. augustil 2024.
- ↑ "Verfassung des Landes Schleswig-Holstein (1949/2008)". www.verfassungen.de. Vaadatud 20. augustil 2024.
- ↑ "DFR - BVerfGE 1, 208 - 7,5%-Sperrklausel". www.servat.unibe.ch. Vaadatud 20. augustil 2024.
- ↑ "Flüchtlinge – Gesellschaft für Schleswig-Holsteinische Geschichte". geschichte-s-h.de. Vaadatud 20. augustil 2024.
- ↑ "Will complicated coalitions shape German election? – DW – 06/28/2017". dw.com (inglise). Vaadatud 20. augustil 2024.
Välislingid
muuda