Saksi vall

Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810. aastal tänapäeva Schleswig-Holsteinis.

Pärast seda, kui Karl Suur võttis saksidelt mõned nende maad ja andis need obotriitidele (kes olid Karl Suure liitlased), suutis ta lõpuks saksid Saksi sõdades vallutada. 811. aastal sõlmis ta Heiligeni lepingu naabrite daanidega ja võis samal ajal jõuda piirikokkuleppeni polaabidega idas. Sellest piirist ei tohiks aga mõelda kui kindlustatud liinist, vaid pigem määratletud joonest, mis kulges piiritsooni keskelt, raba ja paksu metsa alalt, mida oli raske läbida. Bremeni Adami kirjelduse kohaselt teoses "Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum" umbes 1075. aastast kulges see Elbe jõest Boizenburgi juures põhja suunas piki Bille jõge Schwentine suudmeni Kieler Fördes Läänemeres.

Slaavi obotriidid (983. ja 1086. aastal) ning Poola Mieszko II Lambert (1028. ja 1030. aastal) rikkusid seda mitu korda. Limes kaotati Ostsiedlungi esimeses faasis, kui krahv Heinrich von Badewide korraldas 1138/39. aastal kampaania vagride maadel ja slaavi rahvastik saksastati sakslaste, peamiselt sakside poolt.