Richard Wagner

Wilhelm Richard Wagner [v'ilhelm r'ihhard v'aagner] (22. mai 1813 Leipzig – 13. veebruar 1883 Veneetsia) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele.

Richard Wagner
Sünniaeg	22. mai 1813 Leipzig
Surmaaeg	13. veebruar 1883 (69-aastaselt) Veneetsia
Alma mater	Leipzigi Ülikool
Amet	helilooja, kirjanik
Autogramm

Elulugu

Lapsepõlv

Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri ta isa tüüfusse. Pärast seda hakkas ta ema elama koos näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, mida ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia "Leubald". Ta otsustas panna oma loo muusikasse ja veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde.

Leipzigis 1827–1833

1826. aastal kolis pere Prahasse, kuid Richard jäi Dresdenisse. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 1828–1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge.

1831. aastal hakkas Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose – klaverisonaadi B-duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris.

1833–1837 – Würzburg, Magdeburg ja Königsberg

1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen". Ooper lavastati alles pisut pärast helilooja surma. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1836 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse.

Riias 1837–1839

1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja hakkas sellele muusikat looma. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" ("Lendav hollandlane", 1841).

• 1839–1842 – elas Pariisis ning kinnitas ajapikku kanda Dresdenis.
• 1849–1874 – 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Šveitsi. 1870–1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga (1837–1930), kellega tal oli kolm last.
• 1876 – avati Richard Wagneri ooperiteater – Bayreuth Festspielhaus.
• 1883 – Wagner suri.

Looming

Esimene loominguperiood (1833–1842)

Esimene loominguperiood algas 1833–1834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi "Haldjas". Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi.

1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis.

1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi "Armastuse keeld" (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike.

1839 kirjutas Wagner ooperi "Rienzi". Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.

Teine loominguperiood (1842–1854)

Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema ühe isiku kirjutatud.

1841. aastal valmis ooper "Lendav hollandlane", mis jõudis Dresdenis lavale 1843. Wagner töötas selle ümber 1853.

1842. aastal etendus Dresdenis ooper "Rienzi".

1845 esietendus Dresdeni Hoftheateris 1844. aastal valmis saanud ooper "Tannhäuser".

1849 avaldas raamatu "Kunst ja revolutsioon", mis räägib muusikutest.

1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi "Lohengrin". Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi".

1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu "Ooper ja draama".

Kolmas loominguperiood (1854–1882)

1859 valmis reformooper "Tristan ja Isolde".

1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Clubi liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Clubile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria.

1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu.

1869 valmis klassikalise ooperi vormis kirjutatud koomiline ooper "Nürnbergi meisterlauljad".

1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia "Nibelungi sõrmus", mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid.

1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süžeega ooper "Parsifal".

Tegevus poliitikas

1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Ta oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ja oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.

Tänapäev

Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Aastakümneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema tütred Katharina Wagner ja Eva Wagner-Pasquier.

• Richard Wagner International
• Eesti Richard Wagneri Ühing
• Tartu Richard Wagneri Selts

Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud.

Meedia

Tristan ja Isolde: Prelüüd

Nürnbergi meisterlauljad – Avamäng

Esitab Skidmore College Orchestra. Veebilehelt Musopen

• Probleem failide mängimisel? Vaata meedia abi.

Kirjandus

• Carl Friedrich Glasenapp "Das Leben Richard Wagners in sechs Büchern dargestellt (1894–1911)"
• Karl Leichter. Suurmeeste elulood: Richard Wagner – uute kunsti-ideaalide taotleja. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu 1934
• Johannes Jürisson. Heliloojad-romantikud – konspekt muusikakoolidele, Tallinn 1967
• Johannes Jürisson. Muusikud polemiseerivad. Pro et contra Wagner, Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1972
• Joachim Köhler, Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner. Tõlkinud Toomas Huik, Eesti Raamat, Tallinn 1997, 160 lk
• Françoise Giroud, Imetabane Cosima (Richard Wagneri teine abikaasa Cosima, 1837–1930). Prantsuse keelest tõlkinud Helva Payet. Varrak, Tallinn 2007
• Martin Geck, Richard Wagner. Tõlkinud Heino Pedusaar. Sari Klassikud. Kirjastus Ilo, Tallinn 2009, 176 lk

Välislingid

• Eestikeelne ülevaade Wagneri elust ja loomingust
• Kaks katkendit "Lendavast hollandlasest"
• Sissejuhatus Richard Wagneri ooperiloomingusse. Maret Tomson. Videoloengud
• Richard Wagner Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA