Kirjanik

Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat. Ehkki teistes keeltes võidakse sarnaseid sõnu kasutada ka isikute kohta, kes kirjutavad tarbekirjandust, publitsistikat või muid tekste (nt inglise writer), ei kutsuta neid eesti keeles kirjanikeks. Neid hõlmab lähedase tähendusega termin "literaat", samuti vanapärane "kirjamees".

Kirjaniku mõiste

Kirjanik ei pea kirjutama tingimata proosat. Kuigi tavaliselt nimetatakse eesti keeles luule kirjutajaid luuletajateks ja draama kirjutajaid näitekirjanikeks (või draamakirjanikeks), kuuluvad nemadki kirjanike hulka. Kirjanikku, kes kirjutab proosat, nimetatakse proosakirjanikuks ehk prosaistiks.

Kuigi ilukirjandus on kunstiliik nagu ka filmikunst, teater, muusika või arhitektuur, ei nimetata kirjanikke eesti keeles enamasti kunstnikeks (neid on küll vahel nimetatud sõnakunstnikeks, kuigi tavaliselt peetakse sõnakunstnikeks etlejaid ehk deklamaatoreid).

Ehkki sõna "kirjanik" esineb ka sellistes liitsõnades nagu "ajakirjanik" ja "reklaamikirjanik", ei peeta ajakirjanikke ega "reklaamikirjanikke" kirjanikeks.

Kirjanik kui elukutse

Traditsiooniliselt eristatakse kutselisi ja harrastuskirjanikke. Piir nende vahel on hägus. Kutselise kirjaniku ligikaudsed tunnused on kuulumine kirjanike kutseühendusse ja elatumine tööst kirjanikuna, ent on tunnustatud kirjanikke, kes ei kuulu kirjandusorganisatsioonidesse. Ka on Eestis raamatuturu väiksuse tõttu vähe neid, kes ainuüksi ilukirjandusega elatist suudaks teenida.

Eesti suurim ja tuntuim kirjanike kutseühendus on Eesti Kirjanike Liit, kuhu kuuluvad ka kirjanduskriitikud ja tõlkijad. On teisi organisatsioone, mis püüavad pakkuda sellele alternatiivi, näiteks Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu. Noortekirjanikke koondab Eesti Noortekirjanduse Ühing, kuhu on oodatud ka teised noortekirjanduse huvilised. Mõnes riigis toimivad kutseorganisatsioonid ametiühingutena ning vahendavad oma liikmetele riiklikku tervisekindlustust; Eesti Kirjanike Liit seda ei tee. Kirjanikke koondas ka 1871–1893 Tartus tegutsenud Eesti Kirjameeste Selts.

Rahvusvahelised kirjanike organisatsioonid, näiteks PEN-klubi, ei piirdu tihti kirjanikega eesti mõistes, vaid hõlmavad ka tarbekirjanduse ja publitsistika autoreid. Samuti leidub Nobeli kirjandusauhinna laureaate, kelle teoste hulka ei kuulu ilukirjandus – nii pälvis Winston Churchill 1953. aastal Nobeli auhinna "oma meisterlike ajalooliste ja biograafiliste kirjelduste ning suurepärase kõnekunsti eest inimlike väärtuste kaitsel".

Kirjanik

Kirjaniku mõiste

Kirjanik kui elukutse

Vaata ka