Alabama
|
See artikkel räägib USA osariigist; jõe kohta vaata artiklit Alabama jõgi; ansambli kohta vaata artiklit Alabama (ansambel); auruluubi kohta vaata artiklit Alabama (auruluup) |
Alabama on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas. See kuulub lõunaosariikide hulka ning piirneb lõunas Mehhiko lahe ja Florida osariigiga, idas Georgia, põhjas Tennessee ja läänes Mississippi osariigiga.
| Alabama osariik | |
|---|---|
| inglise State of Alabama | |
Pindala: 135 765 km²  | |
|
Elanikke: 5 024 279 (1.04.2020)[1][2] | |
| Rahvastikutihedus: 37,0 in/km² | |
| Pealinn: Montgomery | |
 |
Alabama on pindalalt 30. osariik ja sisemaiste veeteede suuruselt teine. Rahvaarvult on Alabama 4,7 miljoni elanikuga 23. kohal (2009. aasta seisuga).
Alabama hüüdnimi on Yellowhammer State tunnuslinnu täpikrähni (ladina keeles Colaptes auratus, inglise keeles eelkõige northern flicker, aga ka yellowhammer) järgi. Samuti tuntakse seda lõunaosariikide südamena (inglise keeles Heart of Dixie). Alabama tunnuspuu on pikaokkaline mänd (Pinus palustris), tunnuslill on kameelia.
Osariik on nime saanud alabama indiaanirahva järgi, kelle endanimetus on albaˑmo (mitmuses albaˑmaha). Nimetuse päritolu pole kindlalt teada.[3]
Ajalugu
muudaAmeerika kodusõjast kuni teise maailmasõjani kannatas Alabama majanduslanguse all, nagu ka teised lõunaosariigid. Osalt oli selle põhjus osariigi majanduse sõltuvus põllumajandusest. Teise maailmasõja järel Alabama majandus kasvas ja põhilisteks majandusharudeks said põllunduse asemel rasketööstus, mineraalide tootmine, haridus ja tehnoloogiaettevõtlus. Samuti rajati Alabamasse arvukalt sõjaväerajatisi – peamiselt USA maaväe ja õhujõudude tarvis –, mis lõid osariiki uusi töökohti.
Pinnamood
muudaAlabama põhja- ja kirdeosa, mis hõlmab selle pindalast umbes 40%, on mitmekesine ja maaliline. Ülejäänud osa võtab enda alla lainjas tasandik, mis laiub edela suunas Mississippi jõe ja Mehhiko lahe poole.
Kogu osariiki läbib umbes 30 km laiune Cumberlandi platoo ehk Tennessee oru piirkond, mille jõed jagavad laiadeks kiltmaadeks. Platoo keskosa on osariigi põhjapiirist umbes 100 km kaugusel. Platoo põhjaosas, Jacksoni maakonnast läänes, on umbes 2500 km² suurune tasane kõrgustik, mis ulatub üle 200 m üle merepinna. Sellest lõuna pool on kitsa maaribana kummalgi pool Tennessee jõge rulluva maastikuga madalik kõrgusega vähem kui 200 m üle merepinna. Neist kirde pool on mägine järskude nõlvadega ala sügavate kitsaste soppide ja orgude ning tasaste mäetippudega. Sealsed kõrgused ulatuvad üle 500 m. Selle piirkonna ülejäänud osa (lõunaosa) tuntuim pinnavorm on Little Mountain, mis laiub umbes 130 km ulatuses kahe oru vahel.
Cumberlandi platoo piirkonnast kagu pool on Apalatši oru piirkond (kohapeal tuntud Coosa oru nime all), mis on suure Apalatši mäestiku lõunaots ning mille pindala on umbes 20 000 ruutkilomeetrit.
Rahvastik
muuda2010. aasta seisuga elab Alabamas 4 779 736 inimest.[4]
Suuremad linnad
muudaOsariigi pealinn on Montgomery. Suurima rahvaarvuga linn on Birmingham ja pindalalt suurim on Huntsville. Alabama vanim linn on Prantsuse kolonistide asutatud Mobile.
| Koht | Linn | Elanike arv (2009) |
|---|---|---|
| 1. | Birmingham | 230 131 |
| 2. | Montgomery | 202 124 |
| 3. | Mobile | 193 205 |
| 4. | Huntsville | 179 652 |
| 5. | Tuscaloosa | 93 138 |
| 6. | Hoover | 72 989 |
| 7. | Dothan | 67 525 |
| 8. | Auburn | 57 828 |
| 9. | Decatur | 56 411 |
| 10. | Madison | 39 875 |
Haldusjaotus
muuda- Vaata ka: Alabama maakondade loend
Osariik jaguneb 67 maakonnaks.
Viited
muuda- ↑ https://www2.census.gov/programs-surveys/decennial/2020/data/apportionment/apportionment-2020-table02.pdf
- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
- ↑ May, Stephanie A. 2004. Alabama and Koasati. Etnonüümi etümoloogia kirjutanud Jack B. Martin. Ilmunud teoses Handbook of North American Indians, Köide 14, Southeast, lk 417–414, peatoimetaja William C. Sturtevant. Washington: Smithsonian Institution. Lk 413.
- ↑ Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo kasutatud 28.01.11.
Välislingid
muuda- Koduleht
- Alabama osariigi valitsus
- Alabama kuberner allkirjastas karmi abordiseaduse, ERR, 16. mai 2019
