Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted
Mahepõllumajandus tähendab, et järgitakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, eeskirju ja nõudeid. Kõik, kes soovivad saada mahepõllumajandustootjaks, peaksid veenduma, et nad on kursis vajalike õigusaktidega ja täielikult teadlikud oma kohustustest.
Enne kui alustate tegutsemist mahepõllumajandussektoris, peaksite võtma ühendust oma riigi pädeva põllumajandusasutusega. Sealt võite saada teavet toetusmeetmete kohta ja ka üldisemaid nõuandeid.
Sertifitseerimine
Kõik toiduainete tootjad, töötlejad või nendega kauplejad, kes soovivad turustada oma toitu mahepõllumajanduslikuna, peavad olema registreeritud kontrolliasutuses või kontrollorganis. Kontrolliasutus või kontrollorgan peab kontrollima, et tootja järgib mahepõllumajanduse eeskirju. Iga ELi riik võib otsustada, kas selleks saab avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kuid mõlemal juhul kontrollitakse ELis kehtivate mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimist.
Kui soovite saada mahepõllumajandustootjaks, peab kontrollorgan teie tegevuse sertifitseerima.
See hõlmab iga-aastast kontrolli ja muid kontrolle, mis aitavad veenduda mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimises.
Lisateave
Üleminekuprotsess
Iga põllumajandusettevõte, mis soovib hakata tegelema mahepõllumajandusega, peab läbima nn üleminekuprotsessi. Selle aja jooksul tuleb kasutada mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, kuid toodangut ei tohi müüa mahepõllumajanduslikuna. Sõltuvalt toodetava mahepõllumajandustoote liigist on üleminekuperioodi pikkus järgmine:
- kolm aastat viljapuuaedade puhul, kus kasvatatakse mitmeaastasi marju, puuvilju ja viinapuid;
- 12 kuud sigade ja kodulindude rohumaa puhul;
- kaks aastat mäletsejaliste karjatamiseks kasutatavate üheaastaste kultuuride puhul.
Mahepõllumajandusettevõtete jaoks võib üleminekuperiood olla keeruline. Mahepõllumajanduslike meetoditega kaasneb sageli väiksem saagikus, samal ajal ei ole üleminekuperioodil toodetud toidu eest võimalik kõrgemat hinda saada. Seepärast pakuvad Euroopa Liit ja ELi riigid mitmesuguseid toetusmeetmeid, et aidata mahepõllumajandustootjatel tegevust alustada.
Kõik üleminekuperioodil kasvatatavad taimed peavad pärinema mahepõllumajanduslikest seemnetest.
Rahaline toetus mahepõllumajandustootjatele
EL võib anda rahalist toetust nii mahepõllumajandusele üleminekuks kui ka mahepõllumajandusliku staatuse säilitamiseks. Sellega tunnustatakse mahepõllumajanduse rolli maaelu arengu eri prioriteetide puhul ja võimalikku ühiskondlikku kasu, mis võib asjaomaste meetoditega kaasneda.
ELi riigid võivad toetust eraldada mitmel viisil. See võimaldab neil reageerida konkreetsetele probleemidele, millega nende mahepõllumajandustootjad võivad kokku puutuda.
Lisateave
Lisateavet saab riiklikelt kontrolliasutustelt ja kontrollorganitelt
Teadusuuringud, parimad tavad ja nõuanded
EL ei aita mahepõllumajandustootjaid mitte ainult rahaliselt. Tootjatel on võimalik ka nõu küsida parimate tavade või selle kohta, kuidas võtta kasutusele uusi ja innovaatilisi lahendusi. See võib parandada tõhusust ja seega suurendada kasumimarginaali.
ELi ÜPP võrgustik toetab konkurentsivõimelist ja kestlikku põllumajandust ning metsandust, kus vähemaga toodetakse rohkem ja paremini.
Samuti aitab EL põllumajandustootjatel luua tootjaorganisatsioone, mis aitavad kaitsta ebaausate kaubandustavade eest ja pakkuda toetust turukõikumiste ajal.
Lisateave
Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem
Mahepõllumajandusega seotud teadusuuringud ja innovatsioon
Mahepõllumajandus ja ÜPP
Mahepõllumajandustootjad võivad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames taotleda ka muid sissetulekutoetuse vorme. Need on näiteks otsetoetused ja spetsiaalselt noortele põllumajandustootjatele makstavad toetused.
Lisaks on mahepõllumajandustootjatel automaatselt õigus saada toetusi ökokavade raames. Asjaomased toetused töötati välja selleks, et julgustada põllumajandustootjaid tegema keskkonnahoidlikke otsuseid. Mahepõllumajandustootjatele makstava automaatse toetusega rõhutatakse, et mahepõllumajandus on keskkonnale kasulik.
