Maaelu areng on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teine sammas, millega tugevdatakse esimest sammast – sissetulekutoetusi ja turumeetmeid –, suurendades maapiirkondade sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku kestlikkust.
ÜPP aitab maapiirkondade kestlikule arengule kaasa kolme pikaajalise eesmärgi kaudu:
- põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime edendamine;
- loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimategevuse tagamine;
- maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu saavutamine, sealhulgas töökohtade loomine ja säilitamine.
ÜPP toetus maaelu arengule
ÜPP panust ELi maaelu arengu eesmärkide saavutamisse toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). EAFRD eelarve aastateks 2021–2027 on 95,5 miljardit eurot, mis hõlmab 8,1 miljardit eurot taasterahastust „NextGenerationEU“, et aidata lahendada COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud probleeme.
Maaelu arenguga seotud kulutusi aastatel 2021–2022 käsitlevad eeskirjad on sätestatud ÜPP üleminekumääruses, mis võeti vastu 23. detsembril 2020. Määrusega pikendatakse eelkõige kehtivaid eeskirju (esialgselt mõeldud ajavahemikuks 2014–2020), lisades mõned täiendavad elemendid, et tagada sujuv üleminek uuele ÜPP-le, mida hakati rakendama 2023. aastal.
Lisateave
Maaelu areng: joonised ja arvandmed
Eelmised programmitöö perioodid
Maaelu arengu programmid
ELi liikmesriigid rakendavad EAFRD rahastamist maaelu arengu programmide kaudu. Maaelu arengu programme kaasrahastatakse riiklikest eelarvetest ja neid võib ette valmistada kas riiklikul või piirkondlikul tasandil. Euroopa Komisjon kiidab maaelu arengu programmid heaks ja jälgib nende rakendamist, kuid projektide valimise ja rahaliste vahendite eraldamisega seotud otsuseid teevad riiklikud ja piirkondlikud korraldusasutused.
Iga maaelu arengu programm peab olema suunatud vähemalt neljale EAFRD kuuest prioriteedist:
- teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades;
- kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse ja konkurentsivõime suurendamine ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine;
- toidutarneahela korraldamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses;
- ressursitõhususe edendamine ning põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris vähese CO2heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine;
- põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parendamine;
- sotsiaalse kaasatuse suurendamine, vaesuse vähendamine ja majandusarengu edendamine maapiirkondades.
EAFRD prioriteedid on omakorda jagatud 18 konkreetseks sihtvaldkonnaks. Riigid esitavad oma programmides valitud prioriteetide ja sihtvaldkondadega seotud eesmärgid ning strateegia oma eesmärkide saavutamiseks.
Oma strateegiate väljatöötamisel valivad riigid 20 laiaulatusliku poliitikameetme hulgast meetmed, mida saab kohandada vastavalt riiklikele ja piirkondlikele oludele, et viia ellu üks või mitu EAFRD prioriteeti. Eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme jälgitakse ühise seire- ja hindamisraamistiku kaudu.
Maaelu arengu programmide olulised omadused
Kulutused kliimale ja keskkonnale
Vähemalt 30% iga maaelu arengu programmi rahalistest vahenditest tuleb eraldada keskkonna ja kliimamuutustega seotud meetmetele. Suur osa neist antakse toetuste ja iga-aastaste maksetena põllumajandustootjatele, kes lähevad üle keskkonnasõbralikumatele tootmisviisidele.
Kohalike meetmete toetamine
Vähemalt 5% maaelu arengu programmi rahalistest vahenditest tuleb eraldada LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisil põhinevatele meetmetele.
Arukate külade edendamine
Maaelu arengu programmid saavad toetada ka arukate külade algatust, mille eesmärk on pakkuda mitmekülgseid vahendeid, millega edendada, võimaldada ja hõlbustada uuendusi Euroopa maapiirkondades, et lahendada maapiirkondades elavate inimeste ühiseid probleeme.
Finantsinstrumendid
EAFRD saab rahastamisvahendite kaudu anda laenu, mikrokrediiti, tagatisi ja omakapitali neile põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades tegutsejatele, kes rakendavad EAFRD prioriteete toetavaid rahaliselt elujõulisi projekte. Lisateavet EAFRD rahastamisvahendite kohta leiab Fi-Compassist.
Iga ELi riigi maaelu arengu programmidega seotud dokumendid, sealhulgas partnerluslepingud, programmide kokkuvõtted ja teabelehed.
Euroopa ÜPP võrgustik
Selleks et põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna riiklikud ÜPP võrgustikud, organisatsioonid ja haldusasutused saaksid teha koostööd liidu tasandil, luuakse Euroopa (EL) ÜPP võrgustik.
See on ÜPP rakendamist käsitlevate arutelude ja heade tavade vahetamise foorum paljudele sidusrühmadele, sealhulgas liikmesriikide haldusasutustele, põllumajandustootjatele, hindajatele, kohalikele algatusrühmadele, üleeuroopalistele organisatsioonidele, põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste osutajatele, innovatsiooni toetavatele teenustele jne.
Võrgustik toetab ÜPP strateegiakavade koostamist ja rakendamist, innovatsiooni ja teadmiste vahetamist, sealhulgas põllumajanduse ja maaelu arengu programmi (EIP-AGRI) kohta, ning ÜPP hindamist.
ELi ÜPP võrgustikus tutvustatakse mitmesuguseid tegevusi ja jagatakse teavet ÜPP strateegiakavade rakendamise kohta kogu ELis, sealhulgas heade tavade, ürituste ja väljaannete kohta.
ELi ÜPP võrgustik asendab Euroopa maaelu arengu võrgustikku, sealhulgas ÜPP hindamise kasutajatuge ja EIP-AGRI võrgustikku.
LEADER
LEADER tugineb alt-üles lähenemisviisile, mis toob kokku eri sektorite põllumajandustootjad, maapiirkondade ettevõtjad, kohalikud organisatsioonid, avaliku sektori asutused ja üksikisikud, kes moodustavad kohalikke tegevusrühmi. Tegevusrühmad töötavad välja kohaliku arengu strateegiad ja haldavad oma vastavat eelarvet.
LEADERi lähenemisviis tugevdab sidemeid kohalikes kogukondades, soodustab innovatsiooni kõigis sektorites ning hõlbustab teadmiste jagamist kohalike tegevusrühmade vahel riiklikul ja ELi tasandil.
Tänu 30 aasta jooksul saavutatud edule on LEADERi lähenemisviisi omaks võtnud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) laiema kogukonna juhitud kohaliku arengu osana. Praegu juhivad LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu rühmad kümneid tuhandeid Euroopa maapiirkondadele majanduslikku, kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu toovaid projekte.
Euroopa maaelu arengu võrgustik annab üksikasjalikku teavet LEADERi lähenemisviisi, sealhulgas ressursside, töövahendite ja kohalike tegevusrühmade andmebaasi kohta.
Maaelu arengu tulevik
Uue ÜPP kohaselt lisatakse maaelu arengu meetmed alates 2023. aastast riiklike ÜPP strateegiakavade raamistikku.
Sellega seoses püüab komisjon tagada, et maaelu arengu meetmete puhul võetaks paremini arvesse selliseid praegusi ja tulevasi probleeme nagu kliimamuutused või põlvkondade vahetus, toetades samas jätkuvalt Euroopa põllumajandustootjaid kestlikus ja konkurentsivõimelises põllumajandussektoris. Maaelu arengu meetmed annavad suure panuse ka komisjoni peamistesse prioriteetidesse ja strateegiatesse, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja maapiirkondade pikaajaline visioon.
Õiguslik alus
Määrus (EL) nr 1303/2013 – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavad ühised eeskirjad
Määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta
Määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta
Määrus (EL) nr 1310/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja üleminekusätete kehtestamise kohta
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavusega seotud haldussüsteemi, maksete tühistamise ja karistuste kohta
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, milles kirjeldatakse, kuidas tuleb kohaldada määrust (EL) nr 1306/2013 seoses haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega
