Geiparaad
| Osa artiklitest teemal |
Lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT)
 |
|---|
| Seksuaalne sättumus |
| Ajalugu |
| Kultuur |
| Õigused |
| Ühiskondlik suhtumine |
| Eelarvamused/Vägivald |
| Teadusharud ja diskursus |
Geiparaad ehk pride-paraad on rongkäik, mille eesmärgiks on suurendada lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ja teiste LGBT-kogukonna liikmete nähtavust ühiskonnas ning sallivust LGBT-inimeste suhtes. Samuti kaitsta olenemata inimeste seksuaalsest sättumusest ja sooidentiteedist inimõigusi (näiteks õigust rahumeelselt koguneda, õigust eneseväljendusele) ning võrdseid kodanikuvabadusi.[1] Paraadiga tähistatakse ka LGBT-uhkust ning LGBT-kogukonna mitmekesisust ja ühtsust.[2][3][4]
Geiparaade on peetud 50 riigis üle kogu maailma. Nende hulgas on ka traditsiooniliselt religioossed ja konservatiivsed riigid nagu Türgi, Hiina, India, Venezuela ja Colombia. Ürituse iseloom sõltub suuresti riigist, kus see toimub. Üldiselt on Lääne-Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas paraadid muutunud suurteks kultuuriüritusteks ja rõõmupidudeks. Kui samas on need paljudes muudes piirkondades, teiste seas ka Ida-Euroopas, pigem protestiaktsioonid. Neis piirkondades nõutakse demonstratsiooniga enamasti LGBT-inimestele võrdväärset kohtlemist.[5] Enamikus riikides on paraad olulisim osa suuremast geiürituste sarjast.[2][3]
Paljud rongkäigud toimuvad juunis, et mälestada 1969. aastal toimunud Stonewalli rahutusi – tänapäevase LGBT-liikumise pöördepunkti.[2][3]
Eestis toimunud geiparaadid
[muuda | muuda lähteteksti]Baltic Moonbow Pride 2004
[muuda | muuda lähteteksti]12.–15. augustil toimus Tallinnas Eesti esimene LGBT-kultuuri nädal Baltic Moonbow Pride. Selle raames toimus Tallinna kesklinnas 14. augustil Eesti ja kogu Baltikumi esimene geiparaad.[6] MeaCulpa korraldatud paraadi loosungiks oli "Olen vaba armastuse poolt".[7] Ürituse pressiesindaja Lisette Kampus ütles, et "kogu ürituse mõte on näidata, et homoseksuaalid on tavalised inimesed tavaliste eludega. Nad on olemas ja neil on õigus eksisteerida, ilma et peaksid oma elu, karjääri või perekonna pärast kannatama."[8] Rongkäik kulges marsruudil Sauna tänav – Müürivahe tänav – Vabaduse väljak – Harju mägi – Lossi plats – Pikk jalg – Mündi tänav – Raekoja plats – Viru tänav – Sauna tänav.[9][10] Rahumeelselt kulgenud paraadist võttis osa hinnanguliselt 500-200 inimest.[11]
Eesti erakondadest avaldas paraadile toetust Sotsiaaldemokraatlik Erakond.[12] Paraadi toimumisele seisis vastu Eesti Kristlik Rahvapartei.[13] Vahetult enne paraadi avaldas Märt Sults homofoobse arvamusartikli "Kohustus oma liiki säilitada".[14] Sultsi artikkel koos paraadiga tekitasid laiema avaliku arutelu, mis keskendus nii paraadi sobilikkusele kui ka homoseksuaalsetele inimestele.[15]
Baltic Moonbow Pride 2005
[muuda | muuda lähteteksti]8.–14. augustil toimus Tallinnas LGBT-festival Baltic Moonbow Pride, mille motoks oli "Ma meeldin armastusele". Festivali raames toimusid erinevad kultuuriõhtud, näitused, luuleõhtu ning peod. Ürituse peakorraldajaks oli Lisette Kampus. 13. augustil toimunud paraad kulges 2004. aasta paraadiga sama teed pidi.[16][17][18] Enne rongkäigu algust tehti pommiähvardus paraadil osalejate kogunemiskohtadele Club Angel ja X baar.[19] Rahumeelselt kulgenud paraadil osalejatesse väljendas enamik pealtvaatajatest enda negatiivset suhtumist. Skinheedide võimaliku vägivalla vältimiseks oli vajalik politsei sekkumine.[20] Paraadist võttis osa hinnanguliselt 300–400 inimest.[21]
Tallinna linnapea Tõnis Palts ütles, et "linnakodanikuna ta tervitab homoparaadi ideed ja ootab kaaslinlasteltki rohkem sallivust."[16] Paraadi toimumist taunisid Isamaaliit ja Eesti Kristlik Rahvapartei, kes nimetasid seda "kõlbmatu suguelu propageerimiseks".[17] Vahetult enne paraadi viis BNS/Faktum läbi üle-eestilise uuringu, millele vastas 399 inimest. 38% vastanutest taunis paraadi toimimist, 34% jättis selle toimumine ükskõikseks, 27% suhtus sellesse mõistmisega ning 1% väljendas selle suhtes poolehoidu.[22]
Tallinn Pride 2006
[muuda | muuda lähteteksti]7.–13. augustil toimus kultuurinädal Tallinn Pride, mille tunnuslauseks oli "Võrdsete kohustustega võrdsed õigused!". Sellega juhiti tähelepanu, et LGBT-inimesed on "[Eesti] riigi kodanikud ning nende kohustused ei erine ükskõik millise teise kodaniku kohustustest ning seetõttu ei tohiks erineda ka nende õigused."[23] Üritusega taheti toetada aasta alguses alanud debatti samasooliste paaride õiguste ja partnerlussuhete teemal, tõsta teadlikkust homoseksuaalse sättumusega inimesi puudutavatest küsimuste ja probleemide kohta ning muuta nähtavamaks samasoolistest vanematest koosnevad pered.[24] Kultuurinädala kavas olid filmilinastused, peod, näitus, karaokevõistlus, korvpallimatš, laat, perepiknik, seminar seadusandluse ja partnerlusseaduse teemal ning noorpoliitikute debatt.[23][25] 12. augustil toimus Tallinna vanalinnas paraad, mida oli korraldajate sõnul vaja selleks, et näidata teistsuguste inimeste ja perekondade olemasolu, kellel ei ole veel sellist kaitset, nagu nad vajaksid.[26]
Vahetult enne paraadi algust tehti kolmele Sauna tänava ja Pärnu maantee hoonele pommiähvardus, mistõttu paraadi algus viibis.[27][28] Paraadil osales hinnanguliselt 400–500 inimest. Osalejaid rünnati füüsiliselt ja verbaalselt, nende peale sülitati ning loobiti nende suunas tooreid mune.[29][30][31] Poole tee peal ründas umbes 30 noormeest paraadilisi kivide ja kaigastega.[21][28][32] Ründajate esimeseks sihtmärgiks olid paraadil osalenud naised.[21][28][32] Enam kui kümme osalejat sai viga ning üks osaleja viidi peavigastustega haiglasse.[28][29][31] Vaatamata rünnakule ei lõpetanud osalejad rongkäiku, vaid kõndisid terve plaanitud tee läbi.[21] Politseioperatsiooni käigus peeti kinni kuus isikut, "kes rikkusid oma käitumisega Tallinna linna avaliku korra eeskirju".[32] Kaitsepolitsei alustas paraadi ründamise asjus sotsiaalse vaenu õhutamise paragrahvi järgi kriminaalasja. Kuna väidetavaid õigusrikkujate isikuid ei õnnestunud tuvastada, siis lõpetati kriminaalmenetlus. Põhja prefektuur, kes menetles muid paraadil toimepandud õigusrikkumisi, alustas seitse väärteoasja.[33][34]
Üritust turvasid korraldajate tellitud 15 turvameest. Lisaks oli piirkonnas näha paari politseipatrulli ning politsei oli saatnud kohale mõned tavariietes politseinikud. Rongkäigul osalejate esindaja sõnul sai politsei juba enne paraadi algust aru, et nad ei ole suutelised osalejaid kaitsma: enne ürituse algust oli piirkonda kogunenud arvukalt skinheede.[21] Politsei ametlikus teates öeldi, et "paraad möödus rahulikult".[32] Siseministeerium hiljem täpsustas, et kommentaari tuleb mõista kontekstis, kus politsei oli valmistunud hullemaks ehk neil õnnestus raskemad tagajärjed ära hoida: "Tervikpildina aga ei olnud mõistagi tegemist rahulikult kulgenud meeleavaldusega."[35] Lisette Kampus ütles, et tegemist on esimese korraga, kui midagi sellist on Eesti LGBT-kogukonnas juhtunud: "Me oleme tugevas šokis. Me peame end sama sallivaks kui Põhjamaad. Ma arvan, et politsei oli selles suhtes natukene liiga optimistlik."[21] Amnesty International kritiseeris Eesti võimude tegevust, kuna üritust ei saadetud turvama piisavalt politseinikke ning kohalolnud ei suutnud rünnakuid tõrjuda. Organisatsioon tuletas Eesti võimudele meelde, et "lähtudes rahvusvahelisest ja Euroopa seadustest ei pea Eesti riik austama vaid inimeste õigust rahumeelsele kogunemisele ja õigust eneseväljendusele. Eesti riik omab ka kohustust kasutada meetmeid, et kaitsta marsil osalejaid rünnakute eest." Samuti peaksid võimud kõikidele tegema selgeks, et "selline vägivald on kriminaalkuritegu, mida ka menetletakse sellisena".[29]
Eesti kristlikud demokraadid palusid Tallinna linnavalitsusel paraadi toimumiskoht viia vanalinnast mõnda kõrvalisse kohta, "kus nad oma tegevusega teisi ei häiriks."[26]
Tallinn Pride 2007
[muuda | muuda lähteteksti]6.–12. augustil toimus festival Tallinn Pride, mille hüüdlauseks oli "Kõik erinevad – kõik võrdsed". Sellega avaldati toetust "inimõigustele ning kaasatusele ja näidata üles poolehoidu mitmekesisusele". Festivali programmis olid spordiüritused, kunstinäitused, kultuuriõhtud, vestlusringid ning muusikalised etteasted. 11. augustil toimunud paraadiga sooviti avaldada toetust "inimeste võrdsetele võimalustele ning võrdsele kohtlemisele sõltumata nende soost, vanusest, erivajadustest, usulisest kuuluvusest, rassist ja seksuaalsest orientatsioonist."[36][37]
Põhja prefektuur soovitas korraldajatel valida Vanalinna asemel teine koht, kuna rongkäik võib häirida teiste kodanike põhiseadusliku õigust vabale liikumisele ning sellega võivad kaasneda avaliku korra rikkumised.[38][39] Korraldajate sõnul valiti toimumise kohaks vanalinn, kuna see on peaaegu terves ulatuses õueala ja seetõttu ei takista ürituse läbiviimine eriti autoliiklust. Paraadi korraldajate hinnangul ei ole osalejad varasematel aastatel avalikku korda rikkunud. Kui aga "mõni pealtvaataja soovib ka sel aastal rongkäigus osalevate seaduskuulelike kodanike pihta mune ning kive loopida või osalejaid rusikaga lüüa, siis paneb ta toime väärteo ning selle eest ei saa vastutada korraldajad." Korraldajad rõhutasid, et põhiseaduse järgi on igal kodanikul õigus rahumeelselt koguneda.[40]
Paraadist võttis osa 200–300 inimest.[41][42] Paraad liikus marsruudil Sauna tänav – Väike-Karja tänav – Suur-Karja tänav – Harju tänav – Kullassepa tänav – Mündi tänav – Pühavaimu tänav – Vene tänav – Viru tänav – Sauna tänav.[37] Rongkäiku asus jälitama 20–50 inimesest koosnev kolonn, kes protesteerisid paraadi vastu. Ehkki paraadi vastaste rongkäigu toimumiseks puudus luba, ei takistanud politsei neil vahet hoides paraadi järel käia.[42][43] Rongkäigus osalejatele karjuti solvanguid ning nende suunas loobiti mune. Politsei ja turvatöötajate tegevuse tõttu jäi suurem vägivald ära, ehkki paraadi üritati korduvalt rünnata. Põhja politseiprefektuur teatas, et paraadi ajal peeti kinni üks agressiivselt käitunud meesterahvas.[41][42][44]
Postimees.ee küsis vahetult pärast paraadi, kas lugejaid häiris geiparaad. Võrgus toimunud valikvariantidega küsitluses osales umbes 1100 inimest. 64,3% vastanutest häiris paraadi juures enim homod, 26,9% ei olnud rahul ürituse formaadiga (paraad), 8,8% ei häirinud paraad üldse[45] Eesti kristlikud demokraadid korraldasid vastureaktsioonina paraadile rongkäiguga samal päeval Tallinnas kaks perekonda väärtustavat üritust. Ürituse korraldajad ei olnud nõus "katsetega asendada normaalsed peresuhted homoparaadil propageeritavate väärtustega, mis ei ole kooskõlas 4000 aastat vana üldtunnustatud moraaliga".[37]
Gay Pride 2008
[muuda | muuda lähteteksti]Juulis teatas Gay ja Lesbi Infokeskus, et sel aastal jääb paraad ära, "kuna üritust organiseeriva kogukonna hinnangul pole see praeguses olukorras ei turvaline ega ka võimude poliitilise tahte puudumise tõttu otstarbekas."[46] Infokeskuse juhataja Jaan Kroon lisas, et "Eesti ühiskond pole selliseks ürituseks valmis."[46] Augustis teatas Gay ja Lesbi Infokeskus, et üritus siiski toimub. Osalejatel paluti 23. augustil jalutada kindlal kellaajal enda valitud marsruudil ning kanda midagi vikerkaarevärvilist.[47][48] Tallinnas toimunud rongkäigul osales kümmekond inimest. Korraldajate sõnul oli tegemist hingetõmbamise aastaga.[49]
Tallinn Pride 2017
[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinn Pride toimus 6.–9. juulil festivali Baltic Pride raames. Baltic Pride'i teemaks oli "Koos". Korraldajate sõnul polnud see "vaid vihje kooseluseadusele. "Koos" tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja koos vananemist."[5] Festivalikavas olid konverents "LGBT+ kogukond: koos minevikus, olevikus ja tulevikus", samast soost perede piknik, Tallinna linna ekskursioon läbi LGBT+ ajaloo, Geikristlaste Kogu avatud uste päev ning kunstnik Anna-Stina Treumundi mälestusüritus. Lisaks toimusid töötoad, näitused, peod ja maailmakino linastused.
Tallinn Pride'i korraldajate arvates oli aeg näidata välismaailmale, et "nii poliitikute kui ka kõigi teiste tegevusel ja tegevusetusel on otsene mõju päris inimeste eludele". Sellest olulisemaks pidasid nad "näidata ka üksteisele, et me hoiame kokku ja mitte keegi pole üksi".[50] 8. juulil toimunud paraadist võttis osa umbes 1800 inimest.[51][52] Rongkäigus osalejad olid jagatud organisatsioonide kaupa. Teiste seas osalesid oma esindusega Eestis resideerivad diplomaadid.[53] Märkimisväärsete vahejuhtumiteta rongkäik kulges marsruudil Viru tänav – Vana Turg – Kuninga tänav – Vabaduse väljak – Suur-Karja tänav – Sõpruse kino.[54][55]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "В мае в Киеве состоится гей-парад". Фокус.ua. 12. mai 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2012. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Linda Rapp (2004). "Parades and Marches" (PDF). Glbtq Entsyclopedia Archives. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Gay Pride". Encyclopaedia Britannica. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2012. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ Marc Stein and others. Pride Marches and Parades // Encyclopedia of Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender History in America. – Charles Scribners & Sons, 2003. Lk 416-419.
- ↑ 5,0 5,1 Keio Soomelt (28. juuni 2017). "Protestimarsist rõõmupeoks". Feministeerium. Vaadatud 7. juulil 2017.
- ↑ "Tallinnal pole põhjust homode marssi keelata". Delfi. 27. juuli 2004. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ Martin Kala (17. juuni 2004). "Pride jõuab Tallinnasse". Eesti Ekspress. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ "Mõis: mis nad, kurat, jamavad homodega". Delfi. 26. juuli 2004. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ BNS (2. august 2004). "Tallinn andis homoparaadi korraldamiseks loa". Postimees. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ "Moonbow Pride 2004 Tallinn sai loa". Delfi. 2. august 2004. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht. 14. august 2004. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ "Noor-sotsid tervitavad seksuaalvähemuste paraadi". Postimees. 13. august 2004. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ BNS (24. juuli 2004). "Kristlik erakond sõdib homode paraadi vastu". Delfi. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ Märt Sults (28. juuli 2004). "Kohustus oma liiki säilitada". Postimees. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ Dagmar Lamp (2005). Seksuaalvähemuste representatsioon Eesti meedias 2004. aastal (PDF). Tartu: Tartu Ülikool. Lk 18-19.
- ↑ 16,0 16,1 "Homod plaanivad augustis uut paraadi". Postimees. 8. juuli 2005. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ 17,0 17,1 "Tallinna linn ei saa homset homoparaadi keelata". Postimees. 12. august 2005. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ BNS (8. august 2005). "Palts ei lähe homoparaadi tervitama". Postimees. Vaadatud 10. juulil 2017.
- ↑ "Homod trallitasid Tallinnas". Delfi. 13.08.2005. Vaadatud 25.06.2020.
- ↑ Kaitsepolitse aastaraamat 2005. 2005. Lk 17.
- ↑ 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 21,5 GayRussia.Ru. "Third Gay Pride march in Tallinn bashed by young skinheads". ILGA Europe. Vaadatud 11. juulil 2017.[alaline kõdulink]
- ↑ BNS (12. august 2005). "Homoparaad kohtab suhteliselt vähest vastuseisu". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 23,0 23,1 Inna-Katrin Hein (4. august 2006). "Tallinnas toimub kolmas homokultuurinädal". Postimees. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ "Tallinn Pride 2006 raames avatakse näitus "Meie oleme perekond"". Eesti Päevaleht. 6. august 2006. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Mirjam Mäekivi (4. juuli 2006). "Tänavune homoparaad on kavandatud 12. augustile". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 26,0 26,1 Inna-Katrin Hein (11. august 2006). "Lesbiaktivist ei õhuta kedagi homoks hakkama". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ BNS (12. august 2006). "Homoparaad sai pommiähvarduse". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 28,0 28,1 28,2 28,3 Kerttu Kaldoja (12. august 2007). "Tallinnas rünnati homoparaadi". Eesti Päevaleht. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ 29,0 29,1 29,2 Amnesty International (2006). "Amnesty International statement on Tallinn Pride". ILGA Europe. Vaadatud 11. juulil 2017.[alaline kõdulink]
- ↑ "Tallinnas toimus homoparaad". 12. august 2006. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ 31,0 31,1 Andero Kaha (14. august 2006). "Homoparaad: pommihirm, lendavad munad". Õhtuleht. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ 32,0 32,1 32,2 32,3 Martin Šmutov (12. august 2006). "Politsei: homoparaad möödus rahulikult". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Ardo Kaljuvee (23. jaanuar 2007). "Geiparaadil välismaalaste ründajad jäid leidmata". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Kerttu Rannamäe (16. november 2006). "Homoparaadi ründamine on endiselt uurimise all". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Jaanus Piirsalu (14. august 2006). "Siseministeerium: Üks kannatanu on ka liiga palju". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Erik Rand (31. juuli 2007). "Linnavalitsus registreeris homoparaadi". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 37,0 37,1 37,2 BNS (2. august 2007). "Kristlased korraldavad homoparaadi vastuürituse". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Hanneli Rudi (9. juuli 2007). "Politsei tõrjub homoparaadi vanalinnast". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Tarmo Õuemaa (10. juuli 2007). "Politsei: geiparaad piirab liikumist". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Erik Rand (10. juuli 2007). "Korraldajad: homoparaad ei häiri linnakodanike liikumist". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 41,0 41,1 Martti Kass, Martin Šmutov (11. august 2007). "Homoparaadi käigus peeti kinni üks mees". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 42,0 42,1 42,2 Oliver Õunmaa (11. august 2007). "Homoparaad jõudis Sauna tänaval lõpule". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ "Paraad möödus üllatavalt rahulikult". Postimees. 13. august 2007. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ Martin Šmutov (11. august 2007). "Homoparaadi tõttu tugevdatakse Tallinnas politseivalvet". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ "Küsitlus: homoparaadi juures häirivad enim homod". Postimees. 14. august 2007. Vaadatud 11. juulil 2017.
- ↑ 46,0 46,1 Erik Rand (10. juuli 2008). "Homoparaad jääb tänavu ära". Eesti Päevaleht. Vaadatud 12. juulil 2017.
- ↑ "Geiparaad toimub siisk". Eesti Ekspress. 21. august 2008. Vaadatud 12. juulil 2017.
- ↑ Kadi Viik, Liina Järviste, Piret Räni, Selve Ringmaa, Helen Talalaev (29. august 2008). "Eesti riik peaks geidele appi tulema". Eesti Ekspress. Vaadatud 12. septembril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "VIDEO: Tänavune geiparaad jäi tavalisest tagasihoidlikumaks". Eesti Ekspress. 24. august 2008. Vaadatud 6. septembril 2017.
- ↑ BNS (16. juuni 2017). "Tallinnas toimub juulis taas seksuaalvähemuste paraad". Postimees. Vaadatud 12. juulil 2017.
- ↑ "Tallinn Pride ja Baltic Pride on koos!". Tallinn pride 2017. 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. juulil 2017.
- ↑ "Baltic Pride 2017". Eesti LGBT Ühing. 2017. Vaadatud 7. juulil 2017.
- ↑ Hanneli Rudi (8. juuli 2017). "Suur galerii geiparaadilt: kohal oli ka käputäis vastaseid". Postimees. Vaadatud 12. juulil 2017.
- ↑ Karli Saul (8. juuli 2017). "VIDEO | Tänavune Baltic pride: osalejaid mitu korda rohkem kui viimasel korral, mune ei loobitud". Delfi. Vaadatud 8. juulil 2017.
- ↑ Tallinn Pride (3. juuli 2017). "INFO AJA JA TEEKONNA KOHTA". Facebook. Vaadatud 12. juulil 2017.