Francisco Asenjo Barbieri

Francisco Asenjo Barbieri (3. august 1823 Madrid – 19. veebruar 1894 Madrid) oli hispaania helilooja, dirigent ja muusikateadlane.

Ta õppis Madridi konservatooriumis klaverit Pedro Albénizi, klarnetit R. Brocki, laulmist Baltasar Saldoni ja kompositsiooni Ramón Carniceri juures aastal 1837. Töötas ooperilaulja ja pianistina, oli sõjaväe-teatriorkestris klarnetimängijana, oli rändteatrite koormeister; asutas aastal 1847 ooperit propageeriva ajakirja La Espana musical; oli alates 1868 Madridi konservatooriumi harmoonia ja muusikaajaloo professor, rahvusliku zarzuela üks taaselustajaid, milleks 1856 avati spetsiaalne teater, alates 1866 juhatas Madridi kontserdiühingut; avaldas 1890 suure kogu vanu (15.–16. sajandi) hispaania laule.

77 zarzuela't, sh "Au ja parukas" 1850, "Mäng tulega" 1851, "Leib ja sõnnid" 1864, "Krooni briljandid" 1854, "Väike habemeajaja Lavapies'st" 1874, "Juan de Urbina" 1876, "Los fusileros" 1884. Mõned on Hispaanias populaarsed tänaseni.